Professionaalne kretinism. Jah, seda võib ka nii nimetada. Kui sa teed oma tööd sellise kirega, et hakkad tööalaseid unenägusid juba nägema. Minuga on seda juhtunud. Olen kuulnud seda ka oma kolleegidelt, et nii mõnigi näeb oma tööst üpris jaburaid unenägusid.

Üks selline unenägu on ajast, mil ma veel pöörmeseadjana töötasin. Meil oli tol ajal suur teede remont koos pöörangu vahetusega. Terve öö tehti jaamas tööd ja sõitsid igat sorti teeremondi masinad jaamas ühelt teelt teisele. Pärast sellist rasket vahetust läksin koju ja sõna otseses mõttes kukkusin voodisse ning magasin ka kohe. Unenägu, mida siis nägin, jäi mulle selgelt meelde, sest ega igakord nii imelikku und ei näe.

Minu poole sõitis töörong, millega pannakse rööpaid maha. Midagi tundus temas veidrat. Vaatasin uuesti ja taipasin, et see masin sõitis kõikide oma ratastega ühel ja samal rööpal. Mõtlesin, et mis jama see siis on, et ta veel ümber pole kukkunud. Nii pole ju võimalik.

Kuskilt ilmub välja teemeister. Ta oli tavaliselt hästi sõbralik onuke. Küsisin talt siis, ise näpuga näidates selle töömasina poole, et mis balletti see tantsib. Teemeister vaatas alguses mulle imestunult oma suurte silmadega otsa ja siis seljataha, kuhu olin näidanud.

Seepeale hakkas ka kostuma mingit muusikat ja töörong õõtsutas end selle saatel. Tõeline ballett ikkagi. Asi oli nii veider, et edasi ei olnud seda võimalik vaadata ja ma lihtsalt ärkasin ehmatusega üles. Raputasin end ja sain aru, et see oli ainult üks väga veider unenägu.

Toon siia ka mõned oma kaastööliste lood. See on ajast, mil meil Järvel pidime ka reisijatele pileteid müüma. Pärast öövahetust läks mu kolleeg koju ja keeras kohe magama.

Oli mingi puhkepäev ja ta tütred olid kodus ning tegid oma koolitükke. Ema tahtis magada. Järelikult pidi vaikselt olema. Aga tavaliselt on ikka nii, et mida rohkem sa tasa püüad olla, seda enam kõik asjad kolisevad.

Nii pillas üks tüdrukutest joonlaua maha. Selle klõpsu peale oli ka meie magaja kohe püsti ning küsis, et kuhu teie soovite piletit osta. Tüdrukud said muidugi selle peale hea kõhutäie naerda. Nalja peeti isegi nii heaks, et seda räägiti kõigile, kes vaid viitsis kuulata.

Järgmise loo rääkis mulle ühe rongikoostaja abikaasa. Nad elasid linnast väljas ja tööle ning koju sõiduks kasutati ronge. Sedasi käis tööl veel ka teisi raudteelasi. Nii mõnigi kord tähistati koos ka palgapäevi rongis ja koju jõudis meie rongikoostaja üpris vindisena.

Raske vahetus seljataga, pudelist lisatud kraadid ning soe söök kodus tegid mehe üpris uniseks. Vaevu jõudis ta pärast sööki oma magamistuppa ja prantsatas seal risti voodisse. Uni võttis mehe kohe oma võimusesse.

Kui ta kallis kaasa sai õhtused toimetused kõik tehtud ja tahtis ka magama minna, oli mees risti voodis riietega. Vaene abikaasa püüdis oma küljeluud küll nii või naa teda äratada, aga kasu sellest polnud. Mees laiutas ikka voodis üksi. Ainus, mida ta kuuldavale tõi, oli küsimus, et kas naisel ikka on pilet voodisse tulemiseks.

See oli olnud nii naljakas küsimus, et proua isegi ei solvunud. Jättis mehe rahule ja magas ise seekord diivanil. Niisugused olid lood, kus tööl käimine hakkab mõnikord ajudele mõjuma. Kes näeb veidraid unenägusi, kes ei suuda ärgates mõista, et on juba kodus. Eks need ole ühed raudteelaste naljad või nende professionaalne kretinism. Kes seda teab?

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta