Tihti soovitakse aasta lõpus pooleli jäänud töödele joon alla tõmmata. Et samal ajal ootab ees ka ridamisi jõulutoimetusi, võib kujuneda imeline pühadeaeg paljude jaoks kurnavaks ja stressirohkeks. Pühadeks valmistudes plaanivad ligi pooled Eesti elanikud enda jaoks rohkem aega leida ja puhata, kuid tegelikkuses õnnestub see neil haruharva.

IKEA selleaastasest jõuluküsitlusest selgus, et 38% Eesti vastajatest ei leia pühade ajal peaaegu kunagi aega iseenda jaoks. Veerand Eesti elanikkonnast tunnistas, et sageli langeb kogu vastutus kodu koristamise ja kaunistamise, toidulaua katmise ja kingitustega tegelemise eest just neile. 

Psühholoog: arutage ootused lähedastega läbi

Psühholoogi ja Peaasi.ee koolitaja Elina Kivinukki sõnul võivad jõulud ja pikk pühadeperiood olla paljudele kauaoodatud aeg, kus lähedastega kohtuda, menüü üle vaielda ja üksteist sõbralikult tögada. „Samas võib paljude jaoks see olla ka väga pingeline aeg. Ilmselt on jõuludele pandud väga kõrged panused ja inimeste ootused võivad muutuda ebarealistlikuks,“ selgitas ta. 

Psühholoog selgitas, et nii võiks jõulude ettevalmistuseks hoopis lähedastega rääkida, mida jõuludest oodatakse, ja ka koos meenutada: millistest jõulupühadest on toredad mälestused ja mis selle võimalikuks tegi. „On need olukorrad, kus tülisid ei olnud? Oli korras kodu oluliseks mõjutajaks? Või oli midagi muud, mis muutis jõulud tol korral tähenduslikuks? Kui inimesed saavad omavahel jagada, mis on nende jaoks pühade ajal tõeliselt oluline – on see pere kokkusaamine, head toidud või hoopis romantilised ootused – saab siis rõhuda asjaoludele, mis on pereliikmetele tõeliselt väärtuslikud,“ sõnas ta. 

Kodu korda seadmisega võib alustada juba praegu

Muuhulgas tuli IKEA jõuluküsitlusest välja, et 31% Eesti elanikest kavatseb kodu enne jõulupühi põhjalikult ära koristada. IKEA Eesti sisekujundusosakonna juht Pedro Castro jagab soovitusi, mis aitavad ennetada, et kõik jääb viimasel minutil ühe inimese kaela ning tagavad jõulude ajaks hubase ja mõnusa kodu.

„Lahenduseks on jaotada kodutööd pikemale ajavahemikule ja teha neid näiteks nädala, paari nädala või isegi kuu aja jooksul. Näiteks kõigi köögisahtlite ja -kappide korda saamine võib paista võimatu, aga kui võtad neist korraga ette ainult ühe ja pühendad sellele kas näiteks ühe õhtu või paar tundi nädalavahetusel, on see järsku tehtav. Nii ei kulu terve kodu koristamisele enam tervet nädalavahetust, vaid saab hakkama hoopis lühema ajaga,“ ütles Castro. Ta lisas, et oluline on ka toimetused pereliikmete vahel ära jagada, mitte jätta kõike ühe inimese hooleks.

Veel tuletab Castro meelde teist lihtsat reeglit: koristamine läheb alati kiiremini sellises kodus, kus igal asjal on oma koht. „Kodus leiduvad asjad tasub kas otstarbe või toa kaupa ära sortida ja leida neile sobivad hoiulahendused. „Siinkohal tulevad kasuks kastid ja teised korrastajad. Need võimaldavad riiulitel, sahtlites ja köögikappides korda hoida, säästavad ruumi ja teevad ka asjade leidmise lihtsamaks. Kui iga pereliige on vähemalt üks kord kõik oma asjad läbi vaadanud ja igale esemele sobiva koha leidnud, teeb see nende hilisema korrashoidmise ja igasuguse suurema koristamise palju lihtsamaks – seda ka pühade eel. Nii jääb ka rohkem vaba aega iseenda või lähedastega veetmiseks, kingituste leidmiseks või tegelemiseks sellega, mis parajasti kõige enam rõõmu pakub,“ ütles Castro. 

Kui vähem on rohkem

Ehkki jõulud seostuvad enamasti positiivsete emotsioonidega, tunnistab 48% Eesti elanikest, et tajub pühade ajal survet selle osas, kuidas tuleks pühadeks valmistuda ja neid tähistada. Selle vältimiseks soovitab psühholoog mitte keskenduda teiste arvamusele, vaid sellele, mida sa ise saad või soovid muuta.

„Nii teiste reaktsioonid kui ka ühiskonna surve ei ole kontrollitavad, küll aga saab mõelda, mida mina saan omalt poolt kontrollida või muuta. Enda suhtumine, prioriteedid ja hetkede väärtustamine on just need, millele rohkem tähelepanu pöörata, et enda meelerahu hoida,“ rõhutas Kivinukk.

Ta soovitab ka enne pühasid end nendeks eelhäälestada. “Jõulud on ju korduv püha täis traditsioone ja oma rütme. See võimaldab omakorda märgata, kuidas end pühadeks ette valmistatakse ja kui tundub, et pühad on enamasti pingeline periood, saab end ka veidi häälestada öeldes näiteks endale: tean, et võib tekkida eriarvamusi, mina aga proovin tunda rõõmu nii palju kui võimalik,” soovitas Kivinukk

Paljudele võivad olla jõulud ka väga üksildane aeg. „Nii tasub märgata neid, kes on hiljuti kolinud ega pole ilmselt uusi tutvusi veel leidnud või kellel pole toetavaid peresuhteid. Selles situatsioonis võib aidata tähenduse loomine - millise loo ma endale sellest olukorrast räägin? Kas selles on lootust ja ajutisust ning see olukord on mööduv?,“ sõnas ta. 

Veebipõhise jõuluteemalise uuringu viis 2023. aasta septembris läbi uuringufirma Norstat Rootsi mööblifirma IKEA tellimusel. Uuringus osales enam kui 500 Eesti elanikku.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta