Ida-Virumaal algasid 21 miljonit eurot maksvad tööd Purtse jõe puhastamiseks põlevkivitööstuse jääkreostusest. Purtse jõe valgala pinnas reostus Kohtla-Järvel ja Kiviõlis tegutsenud põlevkivitehaste reostuse tõttu peamiselt 1930.-1980. aastatel.

Esimeste tööde käigus ohutustatakse fenoolisoo, rajatakse uus kraavisüsteem ja puhastatakse Varbe peakraav. Eesti üks reostunumaid jõgesid puhastatakse ja muudetakse keskkonnale ohutuks 2022. aasta lõpuks.

“See on ainulaadne projekt, kunagi varem ei ole Eestis nii suures mahus likvideeritud vooluveekogudes asuvat jääkreostust. Kogu projekti käigus eemaldatakse tuhandeid tonne reostunud pinnast,” rääkis Keskkonnaministeeriumi projektijuht Raimo Jaaksoo. Jaaksoo sõnul annab projektile lisaväärtust võimalus rakendada saadud kogemusi tulevikus sarnastes projektides.

Töid tehakse kolmes etapis. Hetkel alustati projekti esimese etapiga ehk fenoolisoo ohutustamisega. Fenoolisoo on Kohtla-Järve poolkoksimäest välja nõrgunud fenoolidega tugevalt reostunud ala. Keskkonnareostuse likvideerimiseks korrastatakse fenoolisoo 14 hektari ulatuses. Fenoolisoo reostunud osast kogutakse vesi kokku ja pumbatakse Kohtla-Järve reoveepuhastisse. Puhas vesi juhitakse kraavide süsteemiga fenoolisoost mööda Varbe peakraavi.

Järgnevates etappides puhastatakse 13 kilomeetrit Purtse ja Kohtla jõge ning rajatakse 4 km uut jõesängi. Puhastatav jõeosa eraldatakse esmalt ajutiste tammidega ja vesi juhitakse ajutise möödavoolukraavi või -torustiku abil jõesängist mööda. Seejärel kaevatakse reostunud pinnas välja. Väljakaevatud ala täidetakse puhta pinnasega ja selle looduslik välimus taastatakse. Ajutised tammid, möödavoolukraav või torustik eemaldatakse ja vesi juhitakse tagasi puhastatud jõesängi. Väljakaevatud reostunud pinnas puhastatakse kõrgel temperatuuril kuumutades.

Tööd plaanitakse valmis saada 2022. aasta lõpuks. Projekteerimis-ehitustöid viib läbi Pinnasepuhastuse OÜ, projekti konsultandid on Kobras AS ja Maves AS. Tööde tellija on Keskkonnaministeerium. Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti esimese etapi maksumus on 21 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ning 15% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest.

Projekti koduleht.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta