Mõttekoda Praxis ja Eesti Inimõiguste Keskus panid aluse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve komitee loomisele. Sotsiaalministeeriumi rahastatud algatuse kaudu luuakse eeldused valitsussektorist sõltumatuks puuetega inimeste õiguste olukorra järjepidevaks monitoorimiseks ning poliitikakujundajatele regulaarse ja süstemaatilise tagasiside andmiseks.

Eestis oli 2013. aasta alguse seisuga inimesi, kellel on määratud puude raskusaste, ligi 138 000, moodustades rahvastikust kümnendiku. Valdavalt on tegemist eakate inimestega, üle poolte kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad. Loodava komitee liikmeteks on nii puuetega inimesed ise kui ka erinevad puuetega inimeste esindusorganisatsioonid ja eksperdid.

„ÜRO puuetega inimeste konventsioon on maailmas laialdaselt ratifitseeritud ja heaks kiidetud dokument,“ märkis komitee eilsel teabepäeval Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Puuetega inimeste õiguste teema on aga igapäevane murekoht – kuidas saada hoonetesse sisse, vajalikku transporti,“ loetles Kuuse vaid mõningaid takistusi ning märkis, et inimkond tervikuna peaks olema sallivam.

„Sotsiaalministeeriumi huvi on see, et konventsiooni riiklik rakendamine oleks tagatud, selleks tahame, et töötaksid ka konventsiooni alusel ettenähtud mehhanismid, millest üks on käesolevalt ettevalmistamisel. Loodav mehhanism peab olema laiapõhjaline, kõigi hääl peab olema kuuldud ja sellest peab tekkima tulu kõigile,“ lisas Kuuse ja ütles, et ministeerium on kavandanud teatud ressursse riigieelarvesse selle järelevalveorgani töö tegemiseks.

Komitee esindajaks valitud Monika Haukanõmm Eesti Puuetega Inimeste Kojast rõhutas teabepäeval samuti, et ÜRO konventsioon on väga oluline dokument, mille Eesti on ratifitseerinud 2012. aastal ning Eesti esimene aruanne olukorrast riigis tuleb ÜROle esitada juba  käesoleva aasta maikuus. Haukanõmm loodab, et puuetega inimesed kaasatakse riikliku raporti koostamisse ja toimuks parem koostöö.

„Nii Eestis kui maailmas on teistsuguseid inimesi palju. See arv aina suureneb,“ tõdes Haukanõmm ja lisas, et riik peab puudega inimeste õigusi edendama, kaitsma ja neid tagama. Haukanõmm on arvamusel, et konventsiooni põhimõtete tegelik ellurakendamine sõltub suuresti riigi poolt loodud eeldustest ja ühiskonna valmisolekust puudega inimeste täielikuks kaasamiseks ilma igasuguse diskrimineerimiseta.

„Meie seadused on valdavas enamuses konventsioonis toodud põhimõtetega kooskõlas, kuid reaalsuses ei saa puudega inimesed oma õigusi mitte alati kasutada - olgu tegemist hariduse omandamisega, töötamisega või huvialadega tegelemisega. Seega on vaja oluliselt tõhustada järelevalvet seaduste täitmiste üle ning vajadusel teha konstruktiivseid ettepanekuid olukorra muutmiseks,“ sõnas Haukanõmm. Esindaja sõnul peab komitee tulevikus muutuma tõsiseltvõetavaks ja arvestatavaks organiks, kelle tähelepanekute, märkuste ja ettepanekutega arvestatakse ning neid võetakse kuulda.

Eesti Inimõiguste Keskus Kari Käsper toonitas, et ka arusaam sellest, mis on puue, on maailmas muutumas. „Uus, inimõiguste põhine lähenemine puudele, tähendab, et puue pole kinni inimeses, vaid on ühiskonna probleem. Puudega inimeste osalemist ühiskonnas ei takista mitte konkreetse funktsiooni puudumine vaid ühiskonnakorraldus. Hoonete ja sõidukite disain, organisatsioonide ülesehitus ja protsessid, samuti ka hoiakud, mis takistavad puudega inimesi ühiskonnas täisväärtuslikult osalemast,“ selgitas Käsper.

Tema sõnul tuleb ühelt poolt teha töö puudega inimestega - suurendada nende õigusteadlikkust ja kaotada takistused sellele, et oma õiguste kaitseks välja astutaks. Teisalt tähendab see ka tööd kohustuste kandjatega, et nemad oleksid teadlikumad oma kohustustest ning nad teaksid, kuidas oma kohustusi täita.

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu.

Konventsioonist tulenev puuetega inimeste mõiste hõlmab isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

Konventsiooni kohaselt tuleb igas liitunud riigis luua raamistik, mis sisaldaks vastavalt vajadusele ühte või mitut sõltumatut mehhanismi konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta