Pärnu elanike seas sel kevadel läbi viidud küsitlusest ilmneb, et üldjoontes on keskuslinna ja osavaldade elanikud oma kodukandi elukeskkonnaga rahul.
- Transport ja linnaplaneerimine
- 6. november 2019
- Foto: Ka Pärnu linnaveised tunduvad eluga rahul olevat. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Uuringust selgus näiteks, et linnaosade ja osavaldade lõikes on oma elukohaga kõige rohkem rahul Rannarajooni ja mõnevõrra vähem rahul Audru osavalla vastajad. Samas tuleb arvestada, et vahe esimese ja viimase vahel on väga väike ning kokkuvõttes on nii keskuslinna eri linnaosade kui osavaldade elanikud oma kodukandi eluoluga üle keskmise rahul.
Enim ollakse rahul ühistranspordi, avaliku ruumi, avalike teenuste ja eluasemega. Veidi vähem looduskeskkonna, turvalisuse, liikluskorralduse ja parkimise, vaba aja ja puhkamisvõimaluste, kergliiklusteede ning heakorra teemadega.
Senisest rohkem peaks vastanute arvates pöörama tähelepanu valdkondadele, mis puudutavad inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid ja kuuluvustunnet, üleüldist kaasatust ja töötamisvõimalusi. Teatud teemade puhul lähevad linna- ja maapiirkonna vastajate hinnangud lahku: näiteks tunnevad osavaldade inimesed, et linnast väljas ei ole kergliiklusteede võrgustik terviklik, mistõttu ei ole jalgrattaga liiklemine turvaline. Elanikud on rohkem rahul seal, kuhu on viimase viie aasta jooksul uusi teid rajatud (nt Mai, Rannarajoon, Kesklinn, Eeslinn, Raeküla).
Erinevalt hindasid maa- ja linnainimesed ka sotsiaalsete suhete ja kuuluvustunde tekkimise temaatikat. Maapiirkonna elanikud tunnevad kodukohaga suuremat sidet, suhtlevad naabritega aktiivsemalt ja osalevad kogukondlikel sündmustel. Linnas on see suhtlus tagasihoidlikum (passiivsuse poolest eristusid Ülejõe, Mai ja Rääma piirkonnad ehk linnaosad, kus on suurem kortermajade osakaal). Samuti on keskuslinnas rohkem kultuurisündmuseid, mida turistide suure osakaalu tõttu kogukonnasündmuseks pidada ei saa.
Samas on looduskeskkonnaga rahulolu suur nii linna- kui maapiirkonnas ja ka turvalisusega seotud rahulolu hinnati üldiselt kõrgelt. Mis puudutab avalikku ruumi, siis vastanud peavad Pärnu üldist ilmet meeldivaks ning linnaruumi loogiliseks ja lihtsaks (kõige kõrgemad punktid andsid Rannarajooni, Paikuse ja Tõstamaa elanikud). Pärnu abilinnapea Rainer Aaviku hinnangul on kõnealuse uuringu puhul märkimisväärne asjaolu, et tegemist on esimese elanike rahulolu küsitlusega ühinenud Pärnus ja et inimesed said arvamust avaldada oma kodukandi kohta linnaosa või osavalla täpsusega.
„Kuna uuring kaardistas kaasaegseid vahendeid kasutades kõiki olulisemaid eluvaldkondi, on mul hea meel tõdeda, et tagasisidet tuli piisaval hulgal, et teha selle põhjal järeldusi ja võtta seda linnaelu kujundamisel arvesse. Suur tänu kõigile, kes võtsid aega, et oma igapäevaste toimetuste kõrvalt oma piirkonna hääl kuuldavaks teha,“ sõnas Aavik.
Anonüümsele elektroonilise küsitlusele vastas perioodil 29. aprill - 10. juuni 2543 inimest, kes hindasid oma kodukoha kergliiklusteid, ühistransporti, liikluskorraldust, avalikku ruumi, looduskeskkonda, puhkevõimalusi, avalikke teenuseid, töötamis- ja elamisvõimalusi, sotsiaalseid suhteid, turvalisust ja kaasarääkimise võimalusi. Vastanud said ka nimetatud teemade kohta ettepanekuid teha.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
