Tänapäeva tehnika ja suhtlusvahendid on teinud tohutult suure arengu. Kui aastakümneid tagasi toimus inimeste omavaheline suhtlemine peamiselt silmast-silma kohtudes, siis täna on kandvaks jõuks arvuti ja mobiiltelefon.

Mobiiltelefon pole nüüdisajal pelgalt helistamiseks mõeldud seade vaid pigem tilluke multimeediakeskus, millega on liidetud mängud, raadio, MP3-mängija, fotode tegemise ja saatmise võimalus, Interneti kasutamine, e-posti haldamine jne.

Kõige enam on pöidlakultuur populaarsust kogunud just noorema põlvkonna seas. Lausa hämmastav, millise kiirusega need sõrmed telefonis sõnumeid toksivad ja muid operatsioone läbi viivad. Erinevate uuringute andmetel on mobiiltelefoni sõrmitsemist peetud nii heaks stressimaandajaks kui ka tulemuslikuks tegevusaineks neile, kel plaanis suitsetamine maha jätta.

Dr. Sadie Plant Warwicki Ülikooli Küberneetilise Kultuuri Uurimise Keskusest korraldas uuringu pisut teise vaatenurga alt – ta kogus kuue kuu vältel andmeid sadade mobiiltelefoni kasutajate kohta maailma suurimates linnades, nagu näiteks London, Beijing, Chicago ja Tokio. Uuringust selgus, et lastel, kes juba maast-madalast kasutavad mobiiltelefone ja mängukonsoole, muudavad sõrmed, sealjuures kõige enam pöidlad kuju ning muutub ka käteosavus.Teismelised ja noored täiskasvanud kasutavad pöidlaid aktiivsemalt kui teisi sõrmi ning selle tulemusena on pöidlad nii füüsilises kui ka käteosavuse plaanis rohkem arenenud.

Uurijate väitel kasutavad noored inimesed praegusel ajal pöidlaid teiste sõrmede asemel isegi selliste igapäevaste tegevuste juures nagu seda on osutamine või uksekella vajutamine.
Muutunud harjumused on nii märgatavad, et Jaapanis kutsutakse noori “pöidla hõimuks” või “pöidla põlvkonnaks”.

Dr. Plant leiab, et tehnoloogia ja selle kasutajate suhe on kahepoolne. Ta märgib, et eriomaliselt huvitav on avastus, mille kohaselt noorem generatsioon kasutab pöidlaid täiesti teisel viisil ja on hakanud kasutama instiktiivselt pöidlaid ka nende tegvuste juures, kus enamik inimesi kasutab nimetissõrme. Kui inimesed, kes on mobiiltelefonide kasutamisega vähem harjunud, kasutasid nuppude vajutamiseks ühte või mitut sõrme, siis nooremad inimesed kasutasid osavalt mõlemat pöialt, seejuures kiireid sisestusi tehes nuppe peaaegu vaatamata.

Teadmiseks - pöial ehk rahvakeeli täitapper või pöidla-mann, on äärmiselt keerukas kehaosa ning seda on kerge vigastada – eriti siis, kui sõrme vaevata mingi liigutuse pideva kordamisega. Pöidla alumisele liigesele saab niigi osaks eriline koormus, sest ta peab suutma vastu panna ülejäänud nelja sõrme kogusurvele.

Öeldakse, et keha räägib meiega kogu aeg - kui meil vaid oleks aega seda kuulata. Iga keharakk reageerib igale meie mõttele, sõnale ja teole. Meie sõrmed esindavad elu üksikasju ja pöial sealjuures intellekti ning hoolitsemist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta