Kliimaministeerium soovib kehtestada tasu metsade raadamisele ehk metsamaa muutmisele muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasu võtab arvesse raadamise mõju loodusele ning laekunud tasu omakorda suunatakse Eesti metsadesse seotud süsinikuvaru suurendamiseks, elurikkuse taastamiseks ning kliimasõbralike metsandusvõtete toetamiseks.

“Metsa raadamine on metsa hävimine. Metsa muutmine muu kasutusega maaks peab olema äärmiselt läbimõeldud otsus - üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Kui aga tõesti on vaja maa kasutust muuta, siis peame pürgima ka selles suunas, et meil on loogiline süsteem, mis kindlustab vähemalt osaliselt raadamise mõjude hüvitamise,“ ütles kliimaminister Kristen Michal. 

Aastas esitatakse Keskkonnaametile raadamise metsateatisi ligikaudu 4000 hektari kohta, kuid tegelik raadamine on väiksem. Lähematel aastatel on raadamisi ette näha pigem suurenevas mahus, näiteks on juba eriplaneeringutes raadamisi planeeritud kokku ca 11 000 hektaril. Sellele lisanduvad raadamised läbi detailplaneeringute, näiteks uuselamurajoonide rajamisel. 

Raadamisõiguse tasu määra alammääraks on seatud 4000 eurot ja ülemmääraks 7000 eurot ühe hektari kohta. Tasu suurus on määratletud raadamise kliimamõjuga, mida hinnatakse läbi biomassi talletatud ja raadamise tõttu ka tulevikus sidumata jäävate süsinikukoguste. Tasu täpse suuruse ja hindamise metoodika kinnitab kliimaminister oma määrusega. Pärandniitude ja märgalade taastamiseks ning ohustatud liikide elupaikade kaitseks toimuvatele maakasutusmuutustele tasu ei kohaldu, kuna sellisel juhul asendab metsamaad samuti looduslik ja hästi süsinikku siduv elupaik. Samuti ei pea maksma juba olemasolevate trasside hoolduse ja 0,1 ha väiksema maa raadamise eest. Muudatus ei too kaasa olulist objektide kallinemist, sest tasu moodustab enamasti arvestuslikult 20-30% raadamisel saadava puidu müügi hinnast. 

Raadamisõiguse tasust laekuvaid vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt maakasutussektori kliimaeesmärke täitvate tegevuste rahastamiseks, näiteks elurikkust ja kliimat toetavaks metsastamiseks, kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemide taastamiseks, looduslähedasema metsamajandamise praktikate kasutuselevõtu soodustamiseks, kuivendusmõjude leevendusvõtete rakendamiseks ning turvasmuldadelt lähtuva heite vähendamiseks. 

Raadamisõiguse tasu liigitub loodusvara kasutusõiguse tasude hulka ning vastavalt sellele täiendatakse keskkonnatasude seadust. Raadamisõiguse tasu kehtestamiseks on Kliimaministeerium saatnud Rahandusministeeriumile ettepanekud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muudatusteks.  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta