Rae vallas toimus 6. aprillil säästva liikuvuse planeerimise töötuba, mille korraldajateks olid Rohetiiger, Liikuvusagentuur ja Rae vallavalitsus. Osalejatena kaasati vallavalitsuse juhtkond, vallavolikogu keskkonnakomisjoni ning eelarve- ja arengukomisjoni esimehed, erinevate valdkondade ametnikud ja kolleegid Harjumaa Omavalitsuste Liidust. Töötoa vajadus kasvas algselt välja Rohetiigriga koostöös säästva liikuvuse alastest aruteludest ja Rae valla valdkondlike kavade ülevaatusest. Seekaudu on algatatud protsess säästva liikuvuse kui ka valdkondade ülese tervikliku kontseptsiooni loomise suunal. Koolituse viis läbi liikuvusekspert Marek Rannala Liikuvusagentuurist. Ka Bioneer.ee tundis asja vastu huvi. Meie küsimustele vastas Rae valla arendusjuht Maie Liblik

Rae valla elanike arvu võib võrrelda mõne eesti keskmise suuruse linna elanike arvuga - hingekirjas on 22571 inimest. Ka valla suurim asula Peetri annab väikelinna mõõdu välja, seal elab 56o4 inimest. Tallinna lähedus annab Rae valla elanike liikumisele oma eripära. 

 

Strateegilised sihid – mis võiksid olla liiklusruumi kujundamisel uued sihid. Kuidas annaks eeskuju võtta mujal, välismaal, ütleme näiteks Rootsis toiminud edukatest lahendustest?

 

Rae valla vajadustest lähtuvalt ning Rohetiigri algatusel on käima lükatud säästva liikuvuse tervikliku kontseptsiooni mõtestamise protsess. Siinkohal tuleb mõista ja eristada, mis on liikluse ja liikuvuse vahe. Tegemist ei ole sünonüümidega. Kui liiklus on lihtsalt liikuvate objektide käsitlemine, siis liikuvus käsitleb liikumisi kogu selle ulatuses ja liikumisviiside üleselt - alatest liikumise põhjustest kuni liikumiskeskkonna ja liikumiste mõjuni. Olukorda saab pidada üsna uudseks, kus erinevate valdkondade esindajad on koondunud arutlema ja sihte seadma kestlikkusega seotud eesmärkide üle just säästva liikuvuse vajaduse võtmes. Sihtide seadmisel on iga eraldi seisev suund justkui juba töös või kavandamisel, kuid kujundada neist ühine säästva liikuvuse raamistik on väljakutse. Strateegilisel planeerimisel on oluline kaardistada laiemad eesmärgid ja näidata eri valdkondade vahelisi seoseid.  6. aprillil toimunud Rae valla säästva liikuvuse töötoas avaldusid kolm peamist sihti: jätkusuutlik kogukond, sotsiaalne kestlikkus ja tervisemõju. Iga sihti mõtestati omakorda lahti ning loodi seoseid väiksemate alasihtide. Kokkuvõtteid on keeruline veel teha, sest analüüs ja sünteesimine kestab veel edasi.   

 

Mida saab teha riik? Mis jääb kohaliku omavalitsuse kanda? Mille eest peaks hea seisma kohalik kogukond?

 

Riik ja erinevad algatused, praegusel juhul koostöö Rohetiigriga, aitavad suunata kohalikke omavalitsusi avama end uutele perspektiividele. Mida praktilisem ja omavalitsuse eripära arvestav see on, seda efektiivsemaid tulemusi on ka oodata. Selline kõigile jõukohane ja tegelikult üsna vähe pingutust nõudev praktiline koostööprojekt ongi üks kiire viis, kuidas kohalik omavalitsus saab luua sidusust ja kindlustada ühes suunas liikumist riigiga.

 

Kuidas luua ja tagada tugeva kohaliku kogukonna olemasolu?

 

Rae valla elanike mõju ei tohiks kanduda naaberomavalitsustesse, tähtis on iseseisvus ja isemajandavus. Valla juhtide hinnangul peaks valla siseselt arenema selline töö- ja teenuste kvaliteet, et väheneks vallast välja liikuvuse vajadus. Soovime soodustada sobiliku  ettevõtluskeskkonna tekkimist, mis vastaks kohaliku elaniku profiilile. Soovime luua teenuskeskuste võrgustiku, mis on ühendatud sidusa ühistranspordivõrgustiku ja liikumiskoridoridega.

 

Kui suur on Raev valla eelarve? Kui suur osa sellest on ette nähtud transpordi korraldamiseks? Kui suur % kulutustest kulub ÜT korraldamiseks?

 

Rae valla 2022. aasta eelarves on planeeritud põhitegevuse tulusid ca 52 900 000 eurot. Ühistranspordi korraldamisele on planeeritud sellest ca 1%. Kogu transport, sh ühistransport, teed, investeeringud moodustavad ca 7%.

 

Probleemid – millised probleemid esinevad Rae valla transpordis?

 

Hetkel võime selgelt sõnastada, et Rae valla transport on autokeskne, mis tähendab, et eelistatakse tööle-kooli liikumisel eelkõige isiklikku autot. Autoliikluse läbilaskvus transpordisõlmedes on tänase ehitusmahu juures on juba ammendunud.

Rae valla territoorium on lõigatud erinevateks osadeks kiirete magistraalteede ja rongiteede võrgustikuga, kus sidusus nende vahel on halb Ühistransport on killustatud ja liinivõrk on kaasajastamata, mis ei lähtu elanike vajadusest. Killustunud ühistransport on pigem ikka seesama vana probleem, et maakonnaliinid, rongiliinid ja Tallinna liinid töötavad ja korraldatakse kõik eraldiseisvana - nad ei ole integreeritud ühtsesse süsteemi, kus oleks ühilduvad sõiduplaanid, ühtne pilet/kuukaart.

Ühistranspordi korraldus on hetkel vaid kohalikul tasandil koolibusside näol ja omavalitsuse piire ületav ühistransport on korraldatud vaid Harjumaa Ühistranspordikeskuse poolt. Ida-lääne suunaline ühistranspordiliiklus ei ole üldse tagatud. Rae vald on loonud tänaseks hea kergliiklusteede võrgustiku, kuid puuduvad eraldi jalgrattateed. Rae vallas on palju tehnoparke, mis tähendab, et vallas liigub palju rasketransporti ja see läbib tihti ka elamupiirkondi. See on probleem, mille lahendamisega vald kindlasti peab tegelema.

 

Kuidas aitab süsteemne lähenemine lahendada Rae valla probleeme?

 

Liikuvus on valdkondade ülene teema, mis ei puudutada vaid teedeehitust ja ühistransporti. See mõjutab igapäevast sotsiaalset elu, tervist, kogukonda, looduskeskkonda, majandust. See tähendab, et strateegiad peavad neid teemasid ka käsitlema. Samas on vajalik mõista, milleks ja kellele säästev liikuvus peab olema suunatud ja kuidas tegevused peavad olema  seotud strateegiliste sihtidega. Strateegilises liikuvuskavas oleks vaja kaardistada konkreetsed tegevused ja nende tegevuste mõju. Kava alusel on lihtsam planeerida ka täpseid eelarvelisi vahendeid.

 

Mille poolest saaks Rae vald olla teistest valdadest ees liikuvuse valdkonnas? Planeeringute sihtaastani 2030 on vaid 8 aastat, mida me jõuaksime ära teha?

 

Oluline ongi mõista, et säästev liikuvus mõjutab igapäevaelu laiemalt kui vaid jõudmine sihtkohta ja tagasi. Samas tuleb arvestada valla eripäradega laiemalt. Teades ühiselt säästva liikuvuse strateegilisi sihte ja suundi, siis tuleb need elukeskkonna kujundamisel alati ka meeles hoida ja lähtuda vajadustest, sh kaaludes probleemide lahendamisel ka alternatiive, mõjusid. Antud töötuba ei keskendunud tegevustele ja kokkulepetele. Olulised väljakutsed on muuhulgas ees kindlasti ühistranspordi paremal planeerimisel, arvestades nii linna- kui maapiirkondi.

Hetkel on töös mitmed suuremõõtmelised teedevõrkude- ja transpordiprojektid liikuvusühenduste tagamiseks nagu näiteks Tallinn-Väike ringtee, tunnel Rae küla ja Peetri aleviku vahel, kergliiklusteede võrgustiku tihendamine, kergrööbastransport, ringraudtee ja Rail Baltic põhitrassiga seonduv. Samas tegeleme ka tulevikulahenduste väljatöötamisega. Autotranspordi vähendamiseks ja ühistranspordi kasutatavuse suurendamiseks testime sügisel Järvekülas isejuhtiva sõiduki efektiivust ja sobivust liikluskorraldusse ja ühistranspordisüsteemi. Nende teemade lahendamine esitab vallale suuri väljakutseid, sest säästev lahendus peaks olema energiatõhus ja see võib osutuda keerukaks ideaallahenduseks. 

Võimalus on paremini ära kasutada juba olemasolevat taristut. Näiteks soodustada edasist arengut hoopis Lagedi piirkonnas, kus on olemas rongitaristu. Tallinna kesklinnaga pakub just see kiiremat ühendust, mis on autotranspordiga konkurentsivõimeline. Soodustada tuleb ühistranspordi mugavust, see võiks näiteks tähendada paremat koostööd Elroniga – tihendada rongiaegu, parandada peatuste taristut ning paremaid ühendusteid peatustesse.

Peetri piirkonnas liigume edasi autonoomse transpordikoridori ideega, mis ei tähenda kindlasti automaatselt trammirööbaste rajamist, mis on väga kulukas. Pigem koridori reserveerimine, kus saaks liikuda ülejäänud sõidukitest eraldi – näiteks iseliikuv buss, kergliikurid, eraldatud jalgrattatee. Esimeses etapis tuleks luua hea ja kiire eraldatud transpordikoridor võimalikult lühikest teed pidi Ülemistelt Peetri keskusesse. Edasise arenegu eelduseks saab olla vaid autost ja eratranspordist muudele liikumisviisidele keskendumine ja nende eelisarendamine.

 

Kättesaadavus – kuidas annab Rae vallas seda suurendada?

 

Ühistranspordi süsteemi populariseerimine ja arusaadavaks tegemine. Kõiki liikumisviise ühendav süsteem Harjumaal oleks oluline: peatused, kaardid, piletisüsteem jne. Selleks, et ühistransporti kasutatakse, on vajalik muuta see kiireks ja mugavaks, nö autoga konkureerivaks ja hästi kättesaadavaks.

 

Kuidas valla elanikke meelitada kasutama säästlikemaid liikluslahendusi?

 

Arvan, et head ühendused, soodne hind ja lihtne ühistranspordiskeem meelitab ise ühistransporti kasutama.

 

Liikluskorralduses valitseb olukord, kus suur transpordipakkumine ei taga kasutatavust. Näiteks transport öisel või hilisel ajal, kus bussid sõidavad tühjalt. Kuidas saavutada ühistranspordi paindlikumat lähenemist?

 

Ühistranspordi paindlikumat lähenemist ei arutatud aga Tallinna ja Harjumaa ühistranspordi töös on käsitletud nõudepõhist transporti. Integreerituna ühistranspordi võrgustikesse on see mujal maailmas ja ka Eesti pilootprojektides osutunud väga efektiivseks mooduseks, kuidas vähest nõudlust efektiivselt katta.

 

Kas teile jäi mulje läbiviidud koolitusest, kas osalejatel oli üldse asja vastu huvi, või oli tunda, et mõne inimene viibis koolitusel kohustuslikus korras?

 

Koolitusel viibis kogu valla juhtkond ja valdkondade spetsialistid. Töötoa sel viisi toimumise eesmärk oli ka kuulata, mõelda ja mõista oma valdkonnas peituvaid võimalusi säästva liikuvuse kontekstis. Luua seosed teiste teemadega ning anda panus strateegiliste sihtide läbimõtlemisse. Töötuba oli sissejuhatav harjutus säästva liikuvuse visoneerimiseks Rae vallas. Töötoana läbi viidud koolitus, mida juhtis Liikuvusagentuuri liikuvusekspert Marek Rannala, andis kahtlemata osalejatele juurde uusi arusaamu ja perspektiive säästva liikuvuse visioneerimisel ning suunas osalejaid, kes on igapäevaselt omas rollis ka otsustajad otsustamistel eriti analüüsida ja süvitsi minna põhjus-mõju seostele. 

 

Kas te jõudsite ka mõne konstruktiivse lahenduseni, mida saaks edastada Bioneeri lugejatele?

 

Ühe töötoa toimumisega kohe konkreetsete lahendusteni ei jõutud, kuid jõudsime ühise mõistmiseni, mis aitab seada strateegilisi sihte, et Rae valla liiklus oleks tulevikus säästev ja tarbijale mugav kasutada. Säästva liikuvuse kontekstis ongi tegu mingis mõttes uue protsessi ja mõtestamisega, millega tuleb edasi liikuda.