Suurema osa inimeste jaoks seostub 1. mai vaba päeva ja volbriöö pidudega. Kuupäeva tegelikku sisusse ei süüvita. Bioneer uurib, mida me siis täna tähistame.

Volbriöö ja –päeva nimi arvatakse tulenevat abtiss Walpurgalt (710-799; Saksamaa), aga tema isik ja teod on tänapäeva inimeste teadvusest suuresti ajahauda kadunud. Katoliku traditsioonides austati Walpurga abtissi kui nurganaiste, talupoegade ja koduloomade kaitsepühakut. Usuti, et ta edendavat põlluviljade kasvamist ning aitavat koerahammustuse, marutõve, katku, köha ja silmahaiguste vastu. Sisulist seost abtiss Walpurgal päevaga ei ole. Nimi jäi päevale külge, kuna Heidenheimi benediktiini kloostri juhataja kinnitati pühakuks just sellel päeval.

Seejuures kiriklikult tähistati keskajal 1.mail hoopis pühade apostlite Filippuse ja Jakobuse päeva. Kahtlustatakse, et Filippust ja Jakobust hoiti au sees vaid kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva tõrjumiseks, ent seda edutult. Rahvakalendri tähtpäeva osana mäletame vähetuntud kloostriülemat veel nimepidi, aga apostlitest ei teata tänapäeval sedagi.

Märksa laiemalt on levinud maitule tegemise komme, mis pole siiamaani päriselt hääbunud. Lauri Vahtre raamat „Maarahva tähtraamat“ tsiteerib maitulest rääkides Eesti vanasõna: “Jaanituli tetti orre otsa üles, maituli tetti maa peale.” (Otepää). Raamatus rõhutatakse, et üksiku teate põhjal ei tohiks teadagi järeldusi teha, ent rahvatarkuses võib peegelduda nende kahe lõkke sisuline erinevus. Jaanituli süüdatakse Päikese auks (sellepärast pandi kõrgele kohale ja ridva otsa) ning maituli tähendab talvedeemonite lõplikku allajäämist metsas ja nurmel.

Eesti traditsioonides on mõningaid jälgi germaanlaste müütidest, mille kohaselt nõiad Walpurgi ööl Blocksbergil sabatit peavad. Tundub, et kõige vähem reaalsusega haakuv põhjus, on kõige pikemaks ajaks rahva mällu sööbinud. Seda peamiselt volbriöö lõbusate ürituste tõttu. 1. mai tähistas eestlaste jaoks ka õitsilkäimiste algust.

Tänapäeval on 1. mai rahvusvahelise tööpühana omandanud sootuks uue sisu. Alguse sai veel hiljutine 1. mai pühitsemine 1886. aasta streigist Chicagos. Nõuti 8-tunnist tööpäeva ja streik lõppes politsei ja mässuliste vaheliste kokkupõrgetega.  Võib siiski arvata, et ameerika töölised ei valinud seda kuupäeva juhuslikult.

Vikipedia kirjutab Chicago streigi kohta: “See oli esimene maipüha, tulevane anarhistide peamine tähtpäev. Selle päeva kohta kirjutas Chicago anarhistlik ajaleht “The Alarm”, et “ühegi tehase ega töökoja korstnast ei tõusnud suitsu, oli nagu kirikupüha ajal”. 1. mail streikisid pooled Chicago töölised. Chicago töölisliikumist juhtisid anarhistid. See linn oli saanud ametiühingu- ja töölisliikumise keskuseks.“

Samuti on tõenäoline, et 1. mai proletaarse tähistamise kiire levik Euroopas oli seotud siinsete rahvaste maipäeva tähistamise vana traditsiooni olemasoluga.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta