2021. aasta rahvaloendusega loendati registrite põhjal kokku 737 873 eluruumi. 2011. aasta loendusega võrreldes on juurde ehitatud 47 793 eluruumi, mida on 1000 võrra vähem kui sellele eelnenud kümnel aastal (2001–2011). Eramajasid on 14% rohkem kui 10 aastat tagasi ning kõikidest eluruumidest 24% on rahvaloenduse andmetel asustamata.

Rahva- ja eluruumide loenduse loendusmomendi ehk 31. detsembri 2021 seisuga loendati Eestis kokku 737 873 eluruumi, mille hulka kuuluvad era- ja kortermajad, ühiseluruumid ja muud elamuüksused. Kõikidest loendatud era- ja kortermajadest on asustatud, st neis elas vähemalt üks alaline elanik, 557 146 (76%) ning püsielaniketa 175 690 (24%). Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal suurenenud. Aastal 2011 oli asustatud 84% eluruumidest ja 2000. aastal 87%.

„Need arvud viitavad sellele, et inimesed on omandanud endale näiteks suvilaid ja muud kinnisvara, kus reaalselt terve aeg sees ei elata. Samas lähevad siia alla ka eluruumid, mis on näiteks ehitisregistri järgi juba valmis, kuid kuhu pole veel jõutud sisse kolida,“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila märkis, et viimase loendusega võrreldes on Eestis püsielanikega eluruumide hulk kasvanud 2,2%. „Üldises mõttes on Eesti inimeste elupindade kvaliteet igati paranenud. Kasvanud on nii veevarustusega, pesemisvõimalusega, tualettruumiga kui ka keskküttega eluruumide arv. Järjest populaarsemaks on muutunud eramajas elamine,“ lausus Osila.

Suurimad kortermajad on Narvas

Loenduse andmetel on Eestis kokku 266 475 elamiseks mõeldud hoonet. Nendest 77,5% (206 529) on ühepereelamud, 18% (47 847) korterelamud, 3,2% (8572) paariselamud ja 1,3% (3527) mitte-elamud, kus asub vähemalt üks eluruum.

Eesti kõige suuremad kortermajad asuvad Narvas: seal on ühes majas keskmiselt 64 korterit. Samuti leidub Narvas Eesti kõige suurem kortermaja, milles on kokku 360 korterit. Kõige väiksemad kortermajad asuvad Hiiumaal, kus keskmine korterite arv hoones on 9,05. Eestis on vaid üks vald – Ruhnu –, kus ei ole ühtegi kortermaja.

Kõige rohkem elatakse hoonetes, mis on ehitatud aastal 1961

Püsielanikega eluruumidest 69,8% ehk 389 101 asuvad kortermajades (kolm või enam korterit), 27,7% (154 426) eramutes, 1,6% (8736) paariselamutes (2 korterit) ning 0,9% (4883) mitte-elamutes.

Pärast eelmist loendust ehk ehitusajaga 2012 või hiljem on lisandunud 17 167 tavaeluruumidega hoonet, nendest 82,1% olid eramud, 11,2% kortermajad, 6% paarismajad ning 0,7% mitte-elamud. „Kuna aga eluruume mahub kortermajadesse rohkem, on eluruumide juurdekasv kortermajades suurem: viimase 10 aasta jooksul lisandunud eluruumidest asuvad 29,8% eramutes ja 64,4% kortermajades,“ selgitas Trasberg. Ehitusaasta järgi vaadates on aga kõige rohkem asustatud eluruume hoonetes, mis on ehitatud 1961. aastal.

Keskmiselt kõige suuremad eluruumid on Kiilis, väikseimad Sillamäel

Kokku on asustatud eluruumide pindala 38 970 750 m2, mida on 1,38% (530 488 m2) võrra rohkem kui 10 aastat tagasi. Asustamata ehk tühjade eluruumide pindala on kokku 10 689 971 m2.

Kõigi eluruumitüüpide peale kokku (eramud, korterid) on elamispind elaniku kohta 2011. aastaga võrreldes keskmiselt pisut kahanenud: 2011. aastal oli see 30,5 m² ja 2021. aastal 30,1 m². Samuti on vähenenud keskmine tubade arv elaniku kohta, mis 2011. aasta loendusel oli 1,24, sel korral aga 1,21.

Enim on elanikke ühe asustatud eluruumi kohta Rae vallas (3,1) ning kõige vähem Sillamäe linnas (1,95). Kõige suuremad eluruumid on Kiili vallas ning kõige väiksemad Sillamäe linnas.

Eestlased ja soomlased on maailmas ainsad, kes saunas pesevad

Kõigi (nii asustatud kui asustamata) eluruumide puhul on paranenud tehnosüsteemidega varustatus: kasvanud on nii veevarustusega, pesemisvõimalusega, tualettruumiga kui ka keskküttega eluruumide arv. 93,3%-s asustatud eluruumides on veevarustus, 93,1%-s pesemisvõimalus, 91,1%-s eluruumides on olemas tualettruum (vesiklosett) ning keskküte on 68,5%-s eluruumides. Kõige paremini on vesiklosettidega varustatud Sillamäe eluruumid (99%).

Eelmise loendusega võrreldes on tualettruumiga eluruumide osakaal suurenenud 5,2% (25 295) võrra ning suurt kasvu on näidanud ka pesemisvõimalusega eluruumide arv: neid on lisandunud 11 335. Samas suurusjärgus on lisandunud ka keskküttega eluruume – 11 597. „Kusjuures Eesti ja Soome on ainukesed riigid, kus pesemisvõimaluste hulka loetakse rahva- ja eluruumide loendusel ka saunad,“ täpsustas Trasberg.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta