Reedel, 22. mail tähistatakse rahvusvahelist bioloogilise mitmekesisuse päeva, mille tänavuseks teemaks on invasiivsed võõrliigid.

Võõrliigiks peetakse sellist liiki, mis satub uude keskkonda inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil. Seoses kaubanduse, reisimise ja turismi arenguga saavad levida nii taimed, loomad, mikroorganismid kui ka viirused kohtadesse, kuhu nad inimese kaasabita poleks ilmselt kunagi jõudnud.

Eestis loetakse võõrliikideks kokkuleppeliselt selliseid liike, mis on siia jõudnud 19. sajandi lõpul ja hiljem, taimede puhul on selleks piiriks 18. sajandi keskpaik.

Elustiku mitmekesisuse päev keskendub eeskätt invasiivsetele võõrliikidele, mis levides uutele aladele võivad ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike. „Invasiivsed võõrliigid muudavad oma kohaloluga kohalikku loodust, sest konkureerides toidu ja elupaikade pärast ohustavad nad suuremal või vähemal määral kodumaiseid liike ja ökosüsteeme,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. „Sageli on neil ka mõju majandusele või inim- ja loomatervisele,“ lisas ta.

Võõrliike on loodusest eemaldada väga raske, sellepärast on oluline nende loodusesse sattumist ennetada. „Inimesed võiksid enne võõramaise elusolendi Eestisse toomist põhjalikult mõelda,“ märkis Linnamägi, täpsustades, et mitmete liikide puhul on võimalik välismaisele liigile leida kodumaine alternatiiv, mis muuhulgas on sageli ka meie kliimas vastupidavam. Meeles tuleb pidada, et võõramaine loom võib elada näiteks kodus puuris või akvaariumis, kuid teda ei tohi lasta loodusesse. Samuti võib taimi kasvatada toas või aias, aga peab jälgima, et taim sealt loodusesse ei leviks.

Kuigi looduskaitseseaduse järgi on keelatud võõrliikide loodusesse laskmine, on paljude liikide puhul nende invasiivsust nähtud juba nii Eestis kui ka naabermaades. Viimase aja halvim näide on Tartumaal ja mujalgi leitud ohtlikuks võõrliigiks peetav hispaania teetigu. Kiiresti paljunev teetigu sööb taimi, teisi teoliike ja võib süüa isegi omaenese liigikaaslasi. Lisaks leiti eelmisel aastal Eesti loodusest esimene signaalvähi isend, kes võib levitada meie vähiliikidele surmavaid haigusi, jäädes ise terveks.

Kõige ohtlikumate liikide sissetoomine Eestisse on keelatud keskkonnaministri määrusega, kuhu on kantud 13 taimeliiki ja -hübriidi, 11 liiki imetajaid, üks linnuliik, 11 liiki kalu ja 7 liiki selgrootuid (sh 3 liiki vähke).

„Selles nimekirjas on neid liike, mis ohustavad meie loodust, aga ka neid, mis lisaks loodusele ohustavad meid endid,“ selgitas Linnamägi. Näiteks põhjustab hiid- ja Sosnovski-karuputke mahl nahale sattudes põletust, ambroosia on väga tugev õietolmu allergeen, kährikkoer levitab parasiite ja marutõbe.

Mõiste “bioloogiline mitmekesisus” hõlmab looduse mitmekesisust geeni, raku, liigi, populatsiooni ja ökosüsteemi tasandil. Mitmekesisuse kaitseks loodi 1992. aastal bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, millega on ühinenud 191 riiki. Eesti ühines konventsiooniga 1994. aastal.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta