Riigikogu aseesimees Jüri Ratas esines eile Kiievis toimuval Tšernobõli katastroofi 25. aastapäevale pühendatud kõrgetasemelisel rahvusvahelisel konverentsil „Tuumaenergia ohutu ja innovaatiline kasutamine“sõnavõtuga, milles kinnitas, et Eesti toetab Tšernobõli katastroofi fondi.


Ratas märkis, et Kiievi tippkohtumine tuumaenergia turvalise ja uuendusliku kasutamise teemal on oluline samm meie teekonnal Tšernobõli katastroofi õppetundide täieliku mõistmise ja hindamise suunas.

See katastroof näitas tema sõnul meile esimest korda inimkonna ajaloo jooksul, kuidas ettekujutus „tuumaenergia turvalisusest“ võib muutuda ning hiljutine katastroof Fukushimas, Jaapanis, on seda ettekujutust uuesti muutnud.

Vajalik laiaulatuslik rahvusvaheline koostöö

Ratase sõnul on nimetatud sündmused ja eilne tippkohtumine süvendanud arusaamist, et tuumaenergia turvalisuse osas on vaja laiaulatuslikku rahvusvahelist koostööd. Rahvusvaheliselt tuleks rakendada ning pidevalt parandada ja propageerida tuumaenergia turvalisuse kaitsesüsteemide ja kontrollmehhanismide rangeimaid norme. 

„Sellega seoses on mul hea meel kinnitada, et Eesti eraldab Tšernobõli Fondi toetuseks 25 000 eurot,“ ütles Ratas. 

Kuna tuumaõnnetuse mõju ulatub alati kaugemale riigi piiridest, on EL palunud sarnased „tugevusanalüüsid“ läbi viia ka naaberriikides ja üle kogu maailma, nii olemasolevates kui kavandatavates tuumaenergiajaamades.

Meenutas Tšernobõli saadetud eestlasi

Riigikogu aseesimees meenutas neid 4833 Eesti meest, kes 25 aastat tagasi saadeti vastu tahtmist ja ilma igasuguse kaitseta Tšernobõli, reservväelaste kogunemise ettekäändel. Alles kohale jõudes avanes neile šokeeriv tõelisus. Nende meeste saadud kiirguseannus on oluliselt kahjustanud nende tervist ja negatiivselt mõjutanud ka nende laste tervist. 

Ratas rõhutas oma kõne lõpus, et Eesti on läbi rahvusvaheliste organisatsioonide andnud ka rahalist abi ning on seadnud prioriteediks Tšernobõli projektide toetamise läbi Euroopa Komisjoni tuumaohutuse koostööinstrumendi. 

Konverentsi avas Ukraina president Viktor Janukovõtš. Korralduskomiteed juhib peaminister Mykola Azarov. Kohal olid ka konverentsi kaaskorraldajate esindajad ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland, Euroopa Komisjoni volinik Andris Piebalgs, IAEA peadirektor Yukiya Amano ja WHO Euroopa regiooni direktor Zsuzsanna Jakab.