Üks tont käib mööda Euroopat – inflatsioonitont. Ta on külastanud kõiki riike, aga eriti suured laastamistööd on toimunud Baltikumis. Eesti inflatsioon oli märtsis aastataguse ajaga võrreldes 15 protsenti, aprillis juba 19 protsenti, tähistades ühtlasi Euroopa rekordit. Samal ajal oli meie naaberriigi Soome inflatsioon möödunud kuul aastases võrdluses vaid 5,6 protsenti! 

Täpselt sama geograafiline asend, riigipiir Venemaaga, käibel on euro, tarneraskused, energia- ja koroonakriis. Soome sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on meist küll kaks korda suurem ning elanike sundkulutused toidule ning energiale on proportsionaalselt väiksemad, kuid elukalliduse neljakordne erinevus viitab selgelt Eesti inimeste suurele murele.

Oleme vaesumise kiirteel, kus keskmine palgakasv jääb inflatsioonile kolmekordselt alla ning raha kontol hoides põleb see heleda leegiga. Eelmisel aastal lauasahtlisse unustatud viiest kümne eurosest rahatähest on üks väärtusetuks muutunud. Keerulises olukorras on ka siinsed ettevõtted. Inflatsiooniga võrreldavas tempos palkade tõstmine tähendaks konkurentsivõime hävimist. Liiga vähe palka tõstes saame aga taas näha inimeste Soome tööle suundumist, mis pingestaks niigi pingelist tööturu olukorda veelgi.

Paremas olukorras on inimesed, kellel oli nutikust pangakontole kogunenud säästud investeeringutesse suunata. Tallinna börsi eelmise aasta pea 50-protsendiline tõus on ka selle aasta tagasilöökidest hoolimata suutnud investorite ostujõudu kasvatada. Hea valik on olnud ka kinnisvara. Tallinnas oli aprillis korteri ruutmeetri mediaanhind mullusest 25 protsenti, Tartus 24,4 protsenti, Pärnus 32,3 protsenti ning Narvas 28,6 protsenti kallim kui aasta tagasi, selgub kinnisvarabüroo Uus Maa maa-ameti statistikast. Samas oli keskmise palgaga inimestel juba möödunud aastal keeruline uusarenduste ostmiseks raha leida ning üha enam noori süüdistavad kapitalismi selles, et nad ei saa endale enam kallite hindade tõttu kinnisvara osta.

Kiires hinnatõusus püütakse üha sagedamini süüdistada Venemaa ja Ukraina sõda. Pilk Bloombergi ekraanile tõestab kiirelt, et juba enne sõda oli nafta hind aastaga üle 50 protsendi tõusnud ning rahatrükile ei proovitudki pidurit tõmmata. Keskpankurid käituvad kui talveunest ärganud karud, kes näljaselt ja vihaselt ringi liiguvad ning mugavustsooni sattunud investoreid kõrgemate intressidega hirmutavad. Raske tööga kogutud sääste on inflatsioonitondi eest üha keerulisem kaitsta. Hoiuseintressid on olematud, võlakirjade hinnad on selgelt karuturul ning isegi kuld väriseb tõusvate intresside ees. Ühisrahastuses avastab üha enam investoreid, et antud varaklassi sõnast on kellegi kuri käsi mõneks ajaks r-tähe eemaldanud ning aastate jooksul kogutud intressid ei kata mitme projekti põhiosa kaotust. Tallinna IPO-droomil on muusika vaikinud ning väikesed ja kasumit mitte teenivad firmad ei suuda emissioonidega soovitud mahus raha kokku saada. Sarnane muster on ka suurematel börsidel. Tulevikulubadused enam ei loe ning investorid soovivad elukalliduse kaitseks rahavoogu pakkuvate firmade aktsiad nüüd ja kohe.

Hoogustuv inflatsioon tähendab investorite jaoks mängureeglite muutust. Elukalliduse kiirenemise tõttu kasvab finantsvarade tootluse ootus ning tänaste hindade juures suudavad seda tagada vähesed varaklassid. Tuleb olla ettevaatlik, et lisaks inflatsioonile ka hooletute investeerimisvalikutega mitte täiendavalt kapitali kaotada. USA-s oli tänaste tasemetega võrreldav inflatsioon 50 aastat tagasi ning siis aitasid ostujõudu hoida kulla, toorainete ning kinnisvara omamine. Laiapõhjalised aktsiaindeksid ning võlakirjad jäid inflatsioonitempole alla. Hetkel võime finantsturgudel näha väärtuste konflikti, kus selle aasta parima tootlusega sektoritest paistavad silma fossiilkütuste, relvatootjate ning tubakafirmade aktsiad, samal ajal kui enim on kaotanud innovaatilised tehnoloogiafirmad ning rohepöördele panustavad ettevõtted. Kallinev raha hind on investoreid pannud lühiajaliselt eelistama tugeva rahavooga firmade aktsiaid. Pikemas perspektiivis on aga just täna hea aeg regulaarsete investeeringutega hakata ülesse ehitama puhtamale ning targemale tulevikule keskenduvate ettevõtete aktsiate portfelli.

Keskmise sissetulekuga peredel on tänase elukalliduse taustal üha keerulisem investeeringuteks raha leida ning tuleb teha valikuid. Nutikas valik on kiiremas korras vabaneda kõrge intressiga laenudest. Seejärel tasub üle vaadata maksusoodustust pakkuvad investeerimisvõimalused, millele sarnast tootlust on täiendavaid riske võtmata väga keeruline saavutada. Uurida tasub investeerimisvõimalusi, kus alusvarade tootlus on inflatsiooniga indekseeritud. Rohelise tule saavad ka näiteks ettevõtted, kes on omas valdkonnas turuliidrid ning omavad võimet inflatsiooni tarbijale edasi kanda.

Lõpetan Warren Buffetti mõttega, et kiire inflatsiooni perioodidel on parim investeering enda erialaste teadmiste parandamine. Sinu oskusi märgatakse ning see võimaldab saada osa keskmisest kiiremast palgatõusust. Lisades siia juurde maksusoodustused ning targad investeeringud rahavoogu tootvatesse varadesse saamegi tõhusa ravimi inflatsiooni vastu.

Sarnased artiklid