Jõelähtmes asuva Rebala muusemi õuel saab tänasel Muuseumiööl näha, mismoodi eestlased muinasajal maagist rauda sulatasid. Iidseid tehnikaid kasutusele võttes õpetavad meistrid valmistama ka ühe-puu paati ning kangast kuduma. Meistrite tööd saab laupäeval jälgida alates kella 18st, jutustused ja kokkuvõtvad loengud algavad kell 21.
- Elurikkus ja looduskaitse
- Janek Šafranovski, Rebala muuseum
- 18. mai 2013
- Rebased. Keven Law [CC BY-SA 2.0 (http://creativecommons.org/licenses/by-sa/2.0)], via Wikimedia Commons
„Kindlasti on paljud Tallinnast umbes 20 km Narva poole sõites märganud tee ääres iidseid kivikirstkalmeid, mille kõrval asub Rebala muuseum,“ rääkis Rebala muuseumi juhata Janek Šafranovski. „Tänavusel Muuseumiööl toimetavad siin meistrid, kes arheoloogiliste uuringute põhjal saadud teadmisi kasutades vanu töövõtteid elustavad.“
Janek Šafranovski kinnitusel laiub Jõelähtmel Rebala muuseumi ümbruses Eesti vanimaid põllumajandusmaastikke, mis kujunes välja juba pronksiajal enam kui 3000 aastat tagasi. „Metallist efektiivsemate põllutööriistade valmistamine võimaldas inimestel siin esmakordselt paikseks jääda. Jõelähtmes asub seega üks Eesti vanimaid püsivaid asulaid ja mainitud kivikalme tähistab siinse kogukonna elupaika umbes 11.-8. sajandil eKr.“
Hilisem raua töötlemise oskus muutis Šafranovski sõnul Eesti ja kogu maailma ajalugu oluliselt. Raud oli metall, mida Eestis sai toota kohalikust soomaagist. „Kui pronks oli eranditult importkaup, siis raud oli eestlaste jaoks juba ka oluline ekspordiartikkel. Kuid raud oli väga oluline ka põllumajanduse arendamiseks.
Eesti on olnud oluline vilja eksportiv maa juba kaugel muinasajal, mida tõendavad just arenenud põllumajanduspiirkondades leitud hõbeaarded. Jõelähtme kant on selles osas olnud märgatavalt esirinnas. Seda ka soodsa asendi tõttu toonase muistse veetee ääres Põhja-Euroopa, Venemaa, Bütsantsi ja Aasia vahel.“
Muuseumiööl toimetavad Rebala muuseumis meistrid, kes näitavad, millest ja kuidas eestlased muiste rauda valmistasid. Selleks on muuseumi õuele üles seatud spetsiaalne rauasulatusahi.
„Raua sulatamiseks on vaja suurt kuumust ja õhuhapnikku. Kui tänapäeval kasutatakse rauamaagi sulatamiseks kõrgahje, mille temperatuur on umbes 1800 kraadi, siis esiisade saviahjude kolletes ulatus temperatuur uurimisandmete järgi kuni 1500 kraadini,“ selgitas Janek Šafranovski. „Rauasulatamise tulemust saab näha umbes kell 22.00.“
Naisterahvastele õpetavad meistrid õhtu jooksul seda, kuidas muinasajal puidust kangastelgi valmistati ja nendel tekstiili kooti.
Muuseumiööl alustavad meistrid veel vanadele eestlastele iseloomuliku ühe-puu paadi ehk ruhe valmistamist ning jagavad vastavasisulisi näpunäiteid. Jämedast haavapuust valmistatav ruhel valmib täielikult 16. juuniks, kui Jägala linnamäel toimub siinse paikkonna ajalugu tutvustav üritus "Trans Riffarrica", kus paat pidulikult vette lastakse.
Rebala muuseum (www.rebala.ee) asub Peterburi tee ääres paiknevate kivikirstkalmete kõrval, jäädes Tallinnast ligemale 22 km kaugusele. Muuseumist leiab informatsiooni nii Rebala muinsuskaitseala loomise ning eesmärgi kui ka siinse piirkonna ja vaatamisväärsuste kohta. Samuti saab tutvuda Rebala pronksiaegse inimese tööriistade, ehete, riietuse ja matmiskombestikuga.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta