Mai esimesest kuupäevast enam naastrehvidega sõita ei tohi, samas ei anna ka kevadine muutlik ilm, mis sel nädalal tõi vaheldumisi nii päikest kui rahet, veel piisavalt julgust neid suverehvide vastu vahetada. Autofirma teenindusjuht Olavi Randorg annab nõu, millal suverehvid alla panna ja millele rehvivahetuse puhul sel aastal tähelepanu pöörata.

Keskmine õhutemperatuur olgu püsivalt +7 ja enam
 

Randorgi sõnul on rehvivahetus n-ö liikuv püha, kindlale päevale näppu peale panna pole võimalik, ent südamerahus võib rehvivahetuse ette võtta siis, kui päevane õhutemperatuur jääb püsivalt 7 soojakraadi juurde. Tänavu pole see aeg veel kätte jõudnud ning rehvivahetusega võiksid oodata just maanteel liiklejad.
 
„Veel eelmisel nädalal oli maanteel suverehvidega liigelda päris ohtlik, sest nii mõnelgi varahommikul esines mitmes Eesti nurgas kiilasjääd. Samas Tallinna mägede elanike jaoks, kes Musta- ja Lasnamäelt kesklinna tööle ja tagasi sõidavad, on rehvivahetuseks juba õige aeg,“ rääkis Randorg.
 

Suverehvid peavad all olema 1. maist

Ilmataadile lisaks panevad Eesti autojuhtide rehvivahetuse aja paika ikkagi seadused. Talverehvide kasutamine Eesti teedel on lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini, talvisemate ilmastikuoludega ka 30. aprillini. Suverehvidega on lubatud sõita 1. märtsist kuni 1. detsembrini, kohustuslikud on aga suverehvid 1. maist kuni 15. oktoobrini. Lamellrehvidega võib sõita aastaringselt.
 
Randorgi sõnul on talve- ja suverehvid ning nende kasutamiseks mõeldud ajaraamid ette nähtud kindla põhjusega. „Kui inimene liiga kaua talverehviga sõidab, siis piltlikult öeldes kulub rehv nagu kustutuskumm kõva kustutamise peale ning pole järgmisel talvel enam lume peal nii tõhus ega turvaline. Võrreldes suverehvidega on naastrehvid ja lamellirehvid  pehmema kummiseguga ning need hoiavad autot märksa paremini talvistel oludel tee peal,“ selgitas ta.
 
Randorg lisas, et lamellrehvidega sõidab Eestis suur hulk inimesi – lamellid pannakse ühel aastal alla ning vahetatakse uute vastu järgmisel aastal välja. „Remondimeeste kogemuste järgi on need sõidukid suurema läbisõiduga või rohkem kui viis aastat vanad ning tõenäoliselt on plaan auto peagi ka uue vastu vahetada. Minu soovitus on kasutada autol suverehve ja talverehve, sest mõlemal oma kindel funktsioon, hoides nii rehvid kui auto parimas töökorras,“ ütles Randorg.
 

Autotootja soovitusi eirates garantiitöid ei tehta
 

Sõltuvalt suve- või talverehvidest tuleb auto jalavarje valides lähtuda vastava auto tootja poolsetest ettekirjutustest. Liiga laiade, kõrgete või suure diameetriga rehvidega sõitmine võib kulutada sõidukil teatud sõlmi nagu rattalaagreid, pooltelgi ja ka käigukasti laagreid. Tagajärg on see, et need osad kuluvad kiiremini. „See on sama nagu paneks pükstele liiga laia püksirihma, aga pükstele on tehtud tootja poolt kitsama püksirihma aasad. Kindlasti seisab laiemate rehvidega sõiduk kindlamalt maanteel, aga auklikel ja ebatasastel linnateedel, kus esineb  rööpaid, on ebamugav sõita, sest sellisel teel hakkab auto n-ö ujuma ehk sõidu suunda otsima,“ kirjeldas Randorg.
 
Autotootja ettekirjutusi eirates tuleb omanikul võtta omapoolne vastutus ning tekkinud probleemide korral esindusse pöördudes ei pruugi need enam garantiitööde alla minna, sest valed rehvid koos velgedega ongi põhjustanud kas rattalaagrite kiirema kulumise või purunemise. Uutel Volkswageni elektrisõidukitel on tootjatehasest paigaldatud spetsiaalselt neile toodetud rehvid. Rehvidele on märgitud peale + märgis.  Kui aga klient otsustab paigaldata ilma märgiseta rehvid siis ühe laadimisega läbitud vahemaa võib väheneda ning samuti võivad rehvid kiiremini kuluda.  
 
Rehvi eluiga sõltub mitmest tegurist, eeskätt aga sõidustiilist, teeoludest ja läbisõidust. „On väga raske ennustada, kuidas rehvid kuluvad, kuid laias laastus võiks 35 000 km aastase läbisõiduga sõidukile uued rehvid osta iga kahe aasta tagant, ent see ei ole kindlasti reegel.  Eks neli-viis aastat sõitnud rehv on ikka juba vana rehv ning et, sõidad ühe hooaja veel ja peadki uued ostma,“ rääkis Randorg. „Rehvid vananevad ka seistes nagu kõik meie ümber. Isegi rehve keldris hoides mureneb nende koostis pidevalt. Nagu värske saiapäts – paned küll kilepakendisse ja pimedasse kappi, kuid nädal aega hiljem ta enam nii pehme ei ole ja süüa ei kõlba,“ lisas Randorg.
 

Rehve vahetades pange kindlasti sõiduki tootjatehase soovitusel rehvirõhud normi

Uuematel sõidukitel annab rehvirõhu näidik armatuuris märku madalamast rõhust rehvides. Kevadine rehvide vahetus on just õige aeg rehvirõhu kontrollimiseks. Optimaalne rehvirõhk jääb 2,0-2,5 baari vahele, kuid esmajoones lähtu tootja soovitustest. Soovitusliku rehvirõhu taseme leiad kas vastava auto juhipoolse ukse siseküljelt, laekas olevast kasutusjuhendust või tootja kodulehelt. Rehvirõhke on soovitav kontrollida vähemalt korra kuus.
 
„Rehvirõhku kontrollitakse esindusse autot hooldusesse viies või rehve vahetades. Samuti saab seda sõidukijuht ise teha tanklas. Rehvirõhu kontroll on oluline, kuna alarõhuga või ülerõhuga sõites kuluvad rehvid kiiremini. Mõlemal juhul lüheneb rehvide eluiga, suureneb kütusekulu ning liiklemine võib muutuda ohtlikuks,“ rääkis teenindusjuht.
 

Talverehvid kui ka suverehvid hoiusta õiges kohas

Rehvide hoiustamiseks on vajalik ühtlaselt kuiv ja pime keskkond. Nii talve- kui suverehve ei tohiks kindlasti lükata suveks kuuri või suvalisse konteinerisse, kus temperatuur ja niiskus kõiguvad üles-alla. „Esinduses ja rehvihotellides on rehvide heaoluks tagatud täpselt sobivad tingimused. Igal rehvil on riiulis oma koht, üksteise otsa rehve ei loobita, ruum on ilma akendeta ning tagatud on ühtlane temperatuur. Kõik need tingimused pikendavad rehvi eluiga ning see tasub end pikas perspektiivis ära,“ lisas Randorg.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta