23. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale on registreerunud rekordiliselt 275 talu ja põllumajandustootmist. Bioneer uurib Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo juhtivspetsialist Reve Lamburilt, mida talude külastamine pakub ja kas mahetaludesse ka pääseb. Reve Lambur on just õige inimene nõu andma, sest tema on kõigil kolmel aastal olnud üritusel osalevate talude koordinaator.

Miks peaks avatud talude päeval osalema? Mida see annab? 

Minu jaoks tähendab avatud talude päev eelkõige võimalust viia oma lapsed, kellel ei ole maavanema ega -vanaisa, maale ning näidata maaelu selle kõige ehedamas võtmes ning selgitada, kuidas jõuavad poodi piim, liha, marjad jm põllumajandussaadused.

Minu, kui täiskasvanu huvi, on ka see, et saab piiluda teiste ettevõtmistesse ning näha, kui tublid inimesed meil ümberringi elavad ja tegutsevad. Lisaks tavapärasele põllumajandusele näeb sel päeval väga mitmekesist maaelu ning ehk annab see kellelegi julgustust ja inspiratsiooni maale elama tulemiseks.

Selleks päevaks on enamik talusid väga palju ettevalmistusi teinud – pannud üles erinevaid näituseid (käsitöö, põllumajandustehnika jms), pakutakse kohalikku toitu nii kohapeal söömiseks kui ka kaasa ostmiseks, mitmetes kohtades saab kuulata rahvamuusikat ja näha isegi teatrietendusi.

See päev on muutunud tohutult suureks agrikultuuri tutvustavaks päevaks, kus lisaks põllumajandusele näeb ka palju kultuuri.

Tooge palun mõni näide, mis Teid ennast on avatud talude päeval on üllatanud. Kus talus Te ise näiteks eelmisel aastal käisite ja mida õppisite?

Minu jaoks ehedamad mälestused avatud talude päevast ja taludest:

  • Sadala Mahe OÜ Jõgevamaal – suur farm, kus heakord on au sees, lisaks tegeletakse vanade masinatega ning sel päeval on võimalus sõita nii uunikumbussis kui ka traktori kastis, näha õitsvat tatrapõldu ning lapsed saavad hullata suures põhukuhilas. Tühja heinaküüni on ennast sisse seadnud kohvik ning ettevõtte kombainid on reas justkui müügisalongis. Ning vastu võtab terve plejaad noori kenasid inimesi. Uskumatu ja meeldejääv kogemus aastast 2016.
  • Tarto talu Jõgevamaal – heinaruloonid olid kavalat ära kasutatud rahvariiete näituse jaoks, kogu kompaktne taluõu oli vahvalt külastajatele avatud, sh pärlikee töötuba, piimak (ehk väike kohvik-pood), sai külastada lauta ning näha loomi maja läheduses.
  • Viida talu Pärnumaal – ilus ja rahulik maakodu, kus peremees teeb puidutööd ning talu ümbruses kasvab maarjakask.
  • Pealispõllu talu, mis asub selle aasta rahva lemmikuks kuulutatud Läsna-Loobu külas, saab osaleda teatri tegemisel, lisaks näha lambaid, kaasa osta perenaise käsitööd ning nautida lambalihast tehtud hõrgutisi.
  • Lammas ja Roos Ida-Virumaal on vapustavalt kena talu, kus on kõrvuti uhke roosiaed ja lambaaedik.

Seda loetelu võib jätkata pikalt. Tasub uurida, mida talud pakuvad ja enda päevakava selleks päevaks ette valmistada. Eestimaa on täis üllatusi!!!!

Kas ka mõni mahetalu on avatud? 

Mahetalusid on avatud mitmeid, nt Saidafarm, Korjuse-Vanapere talu ja Mahefarm OÜ Harjumaal, Lepaniidi talu Hiiumaal, Aia talu ja Tagavälja talu Ida-Virumaal, Sadala Mahe Jõgevamaal, Võsu talu Järvamaal, Kaarli talu, Karepa Ravimtaimeaed ja Vaino talu (OÜ Rehekivi) Lääne-Virumaal, Tammejuure mahetalu ja Vormsi MT Läänemaal, Eve Demitševa Sepa talu ja Peldamäe talu Põlvamaal, Sepa mahetalu, Mätiku talu ning Talu ja Tulu OÜ Pärnumaal, Tõrvaaugu Mahe talu ja Männiku Piimalambad Raplamaal, Koplimäe mahetalu, Andruse mahe- ja turismitalu, Tihuse hobuturismi, Ranso talu, Riido ökotalu ja Uustla ökotalu Saaremaal, Kaspri talu ja Vesiveski talu (Mahetark OÜ) Tartumaal, Ööbiku ürditalu ja Küüniniidu talu Valgamaal, Pajumäe talu, Kärma talu, Pollioja talu ja Palu talu Viljandimaal, Kolotsi talu Võrumaal.

Kindlasti on seal nimekirjas neid veel. 


Avatud talude päeva ja ajakavade kohta saab lisa lugeda Bioneeri artiklist "Avatud talude päev purustab rekordeid, teeb teatrit ja pakub tsirkust!"