Möödunud nädalal toimus Genfis piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (nn Espoo konventsioon) osaliste viies koosolek ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli esimene koosolek. Koosolekutel osalenud delegatsioonid rõhutasid riikidevahelise koostöö olulisust, teatas Keskkonnaministeerium.

Espoo konventsiooni näol on tegemist rahvusvaheliselt väga vajaliku ja edukalt ellurakendatava leppega, milles on määratud põhimõtted, kuidas toimub päritoluriigi ning mõjutatud riigi vaheline suhtlemine nii olulises küsimuses nagu seda on piiriülese keskkonnamõjuga seonduv.

Ka keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli näol on tegu rahvusvaheliselt olulise keskkonnakaitselise meetmega.

“Koosolekutel jäi kõlama see, et erinevate regioonide riigid tähtsustavad järjest enam strateegiliste planeerimisdokumentide rakendamisega kaasneva mõju hindamist keskkonnale,” ütles Eesti delegatsiooni juht, Keskkonnaministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Olavi Tammemäe. “Ainult riikide koostöös saamegi tagada rahvusvaheliselt tõhusa keskkonnakaitse.”

Espoo konventsiooni rakendamine toimub eelkõige naaberriikide vahel, mida laiemas kontekstis võib käsitleda ka regionaalse koostööna eesmärgiga tagada toimiv keskkonnakaitse. „Näiteks Eestil on eraldi kahepoolsed piiriülest keskkonnamõju hindamist käsitlevad kokkulepped Läti ja Soomega,“ lisas Tammemäe.

Näiteks on Eesti osalenud Soome uue tuumaelektrijaama ja teiste naaberriikide tuumaenergiaalaste projektide piiriülese keskkonnamõju hindamises.

Espoo konventsioon jõustus 1997. aastal, keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll 2010. aastal. Praegu on konventsiooniosalisi 45 ning protokolliosalisi 23, Eesti on ühinenud mõlema rahvusvahelise kokkuleppega. “Mitmed koosolekul osalenud delegatsioonid rõhutasid, et ka nende riigis kavatsetakse protokoll lähiajal ratifitseerida,” märkis Tammemäe.

Konventsiooniosaliste eelmise (2008. aastal Bukarestis) ja tänavuse koosoleku vahelise perioodi kõige olulisema sündmusena märgiti deklaratsiooniga ära keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli jõustumist. Lisaks võeti koosolekutel vastu mitmeid otsuseid, mis käsitlevad eelkõige eelmist konventsiooni rakendamise tööperioodi ning järgnevat konventsiooni ja protokolli rakendamise tööperioodi. Üheks olulisemaks neist võib lugeda uut tööplaani.

Järgmisel tööperioodil aastatel 2011–2014 on Eesti üks konventsiooni Läänemere piirkonna juhtriike. Järgmine osaliste koosolek toimub 2014. aasta kevadel Ukrainas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta