Riigikohus tegi 21. novembril määruse kohtuasjas 3-21-1203, milles tagastas RMK kassatsioonkaebuse ja võttis olulise seisukoha seoses RMK rolliga metsateatiste vaidlustamise menetluses.

Kohtuvaidluses oli MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA) vaidlustanud Ontika loodusalal ja maastikukaitsealal RMK-le välja antud raieload. Tallinna halduskohus ja ringkonnakohus andsid õiguse EMA-le, RMK esitas edasikaebuse Riigikohtusse. Riigikohus leidis aga, et RMK kassatsioonkaebus tuleb tagastada, kuna RMK-d ei saanud kohtumenetlusse kaasata kolmanda isikuna, vaid on haldusorgan, kes osaleb halduskohtumenetluses riigi nimel. Seetõttu ei saanud RMK esitada iseenda nimel ka kassatsioonkaebust.

 

RMK roll metsateatisi puudutavates vaidlustes

 

Küsimus RMK rollist üldisemalt, sh metsateatiste menetluses ja neid puudutavates vaidlustes, on olnud õiguslikult üleval juba mõnda aega. Ka Keskkonnaõiguse Keskuse 2023. a alguses avalikustatud analüüsis leitakse, et ehkki RMK-d on seni sageli käsitletud sarnaselt riigiettevõttega, on RMK tegelikult riigiasutus, kellele on seadusega pandud avalikke ülesandeid ja kohustusi, mille tõttu ta vähemalt mõnel juhul (nt kõrgendatud avaliku huviga aladel metsatööde kavandamisel) toimib haldusorganina.

Kohtumenetlustesse, milles vaidlustatakse keskkonnaalased load, kaasatakse kolmanda isikuna tavaliselt ettevõtted vm isikud, kes on olnud lubade taotlejateks, kuna vaidlus puudutab nende õigusi. Senistesse kohtuvaidlustesse metsateatiste teemal on RMK olnud kaasatud kolmanda isikuna sarnaselt ettevõtte või erametsaomanikuga. Käesoleva aasta jooksul on alama astme kohtud samas juba arvukates kohtuasjades möönnud, et menetluskulude küsimuses on RMK neis vaidlustes võrdsustatud haldusorganiga: kohtud on leidnud, et kuna RMK on riigiasutus, peab ta analoogselt haldusorganitega suutma end ise kohtumenetluses esindada ega saa nõuda oma esindaja kulude väljamõistmist teiselt poolelt. Riigikohtu nüüdne lahend on samm edasi ja määratleb RMK rolli metsateatisi puudutavates vaidlustes laiemalt.

 

Riigikohtu lahendi mõju

 

KÕKi hinnangul toob Riigikohtu lahend senisesse praktikasse olulise muudatuse. Riigikohtu lahendiga on sedastatud, et RMK-l kui riigitulundusasutusel ei ole põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures, nagu on näiteks erametsaomanikul. RMK saab kaebusele esitada vastuväiteid kaasatud haldusorganina, ent tal ei ole õigust kohtuotsuseid iseseisvalt vaidlustada. Raielubade õiguspärasuse kasuks saab ja tuleb argumenteerida Keskkonnaametil, kes esindab vaidluses samuti riiki.

Riigikohtu lahend mõjutab kindlasti tulevasi, ent ka juba käimasolevaid kohtuvaidlusi metsateatiste teemal. KÕKile teadaolevalt on RMK vähemalt ühes metsateatisi puudutavas kohtuvaidluses juba loobunud oma esitatud apellatsioonkaebusest.

Oluline on ka märkida, et kõnealuses kohtuasjas tõi Riigikohtu määrus kaasa ringkonnakohtu 31.05.23 otsuse jõustumise, milles ringkonnakohus kinnitas Ontika loodusalale antud metsateatiste õigusvastasust põhjusel, et Keskkonnaamet registreeris metsateatised automaatmenetluses ega kaalunud raiete võimalikku mõju Natura 2000 alale. Senises halduspraktikas ei ole metsateatisi loetud tegevuslubadeks, mille andmise otsustamisel tuleks kaaluda keskkonnamõju, sh mõju Natura 2000 alale. Põhjusel, et metsaraiete puhul Natura 2000 aladele avalduvat mõju ei hinnata, on Euroopa Komisjon algatanud juba 2021. aastal Eesti suhtes ka rikkumismenetluse. Ringkonnakohtu lahend kinnitab, et ilmselgelt on vaja muuta edasist praktikat metsateatiste andmisel – raieid, mis tehakse või võivad mõjutada Natura 2000 alasid, ei saa edaspidi lubada ilma asjakohase mõjuhindamiseta ja selliseid raielubasid ei saa välja anda automaatmenetluses.

Riigikohtu halduskolleegiumi 21.11.23 määrus asjas nr 3-21-1203

Sarnased artiklid