Hirvede söödaplatsil Saaremaal on viimasel ajal hakanud käima noor hirvepull, kes on teistest punahirvedest oluliselt karvasem ja tumedam. Eksperdid jäävad looma liiki määratledes kimbatusse.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 4. märts 2015
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
RMK looduskaamerat aktiivselt jälgiva zooloogi ja loodusfotograafi Tiit Hundi sõnul oleks looma vaja lähemalt uurida. „Talvine pikem ja tumedam karvkate viitab tähnikhirve tunnustele, pea profiil esmapilgul punahirve omale, tumedam sabaümbrus pole aga iseloomulik kummalegi Eestis elavale hirveliigile – ei puna- ega tähnikhirvele,“ sõnas Tiit Hunt.
Seni on teatud, et Saaremaal elab hirveliikidest vaid punahirv ja nii on see alates hirvede saarele toomisest 1965. aastal alati olnud. „Mullu novembris juhtus aga selline üllatus, et kui jahimehed kütitud hirvepulli lähemalt uurisid, osutus see põhjalikumal vaatlusel hoopis tähnikhirveks,“ rääkis Tiit Hunt. „Talvel tähnikhirve pullidel heledad tähnid puuduvad ja seetõttu on kahel hirveliigil raske vahet teha, eriti veel teadmises, et Saaremaal seda loomaliiki ei ela.“
Teade Saaremaal tabatud tähnikhirvest viib Tiit Hundi sõnul mõttele, et see villane aralt käituv loom, kes hiljuti RMK looduskaamera ette jäi, võib olla puna- ja tähnikhirve hübriid või siis lihtsalt karvkatte hälbega punahirv. „Edaspidi kogunevad asitõendid toovad ehk selguse, seni saab igaüks ise RMK looduskaameral pilku peal hoida ja hea õnne korral elevust tekitanud looma tegemisi kodust otsepildis jälgida,“ sõnas ta. Kõige aktiivsemalt toimetavad loomad looduskaamera ees pimedal ajal.
RMK hirvekaamera otsepilti saab jälgida www.rmk.ee lehelt. Tiit Hundi loodusvaatlusblogi, kus on üleval ka videosalvestus ootamatult karvasest hirvest, asub aadressil www.rmk.ee/organisatsioon/loodusvaatlusblogi.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta