Vahetult enne kliimatippkohtumist Pariisis kutsuvad Roheliste parteide esimehed üle maailma üles tegudele. Meil on ühine eesmärk: hoiame planeedi keskmise temperatuuri tõusu võrreldes tööstuse-eelse ajastuga kahe kraadi piires.

See on üks konkreetne ja teostatav eesmärk, millega parteijuhid tahavad juhtida tähelepanu kliimatippkohtumisele ja selle väljakutsetele. Erakond Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane: „21. kliimatippkohtumisest Pariisis peab saama foorum, kus poliitikud hakkavad lõpuks reaalselt tegutsema. Võttes eeskuju paljudest kodanikest, valitsusvälistest organisatsioonidest ja ettevõtetest, kes juba on juba aru saanud kliimamuutuste tõsidusest ja tegutsevad, on nüüd riigijuhtide kord täita oma ajalooline ülesanne.  Meie ettepanekud on üksikasjadeni elluviidavad ja vabanduste aeg mittetegutsemiseks on läbi saanud. Loodetavasti suudab Eesti välja tulla initsatiivitu sabassörkija rollist.“

Üleilmne hüüdlause on „Hoidkem muutus alla 2 °C“, sest kui globaalne soojenemine ületab selle piiri, siis ei ole muutustega hakkamasaamine enam võimalik.

Roheliste parteide juhtide sõnul on  väljakutsed väga suured, aga ka piisavad lahendused on käepärast. Selleks toob lisaks üldisele igaüks välja konkreetse eesmärgi oma riigi jaoks.

Aleksander Laane: „On terve rida konkreetseid vahendeid, alates üha laienevast divestment-liikumisest ehk investeeringute siirdest fossiilmajandusest taastuvatesse energiaallikatesse kuni kliimamuutustega kohanemiseni. Olenevalt iga maa iseärasustest (asukoht, rahvastik, geograafia, aga ka ajalooline „kliimavõlg“), on toimimisviisid erinevad. Just seepärast võtame meie,  maailma Rohelised parteid, väljakutse vastu ja esitame ettepanekud muutusteks, mis on igal maal vajalikud ja teostatavad.“ Kõik ettepanekud on koondatud veebilehele www.globalgreens.org.

Erakonna Eestimaa Rohelised ettepanek käib meie energiasektori kohta, mille pärast Eesti on Euroopa murekoht kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskajana. Eesti on maailma suurim põlevkivi kaevandaja ja tarbija. 80% meie ökoloogilisest jalajäljest on põlevkivitööstuse põhjustatud, mida kaevandatakse juba 19 miljonit tonni aastas ja kaevandusmaht suureneb iga aastaga. 

Eesti põlevkivi ehk kukersiidi kütteväärtus on üks madalamaid fossiilkütuste hulgas – üle kahe korra väiksem kui kivisöel. Kuid süsinikuheide kilovatt-tunni kohta on veelgi suurem, sest põlevkivi põletamisel toimub karbonaatse mineraalosa keemiline lagunemine. 

Väga suured maa-alad on rikutud põlevkivi maapealse kaevandamise ja elektrijaamade tuha ladestamisega. Meie, Eestimaa Rohelised, tahame täielikult loobuda põlevkivienergeetikast, asendades selle lähema 10 aasta jooksul täielikult taastuvate energiaallikatega. Meie maal on selleks küllalt  tuult, päikest ja biomassi!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta