Biojäätmete juulikuu kogumisstatistika näitab Tartus ja Tartumaal suurt hüpet: Tartumaalt koguti juulis kokku rekordkogus biojäätmeid — 411 tonni — varasemalt on kogused jäänud alla 400 tonni. Sellega on liigiti kogutud biojäätmete osakaal Tartumaal jõudnud 16,6%-ni olmejäätmetest, mis on Eesti parim tulemus.

Tartu linnas koguti juulis kokku 358 tonni biojäätmeid, mis ületab samuti senised rekordid. Kõige agaramad biojäätmete kogujad on Tartu jäätmepiirkonnas 1 (Tähtvere, Veeriku, Supilinna, Vaksali, Kesklinna ja Karlova linnaosad), kus biojäätmete osakaal segaolmejäätmetest on ligi 23%. 

„Hea eelduse biojäätmete hulga kasvuks loob suvine aeg, mil värske toidu osakaal suureneb ning nii tegid tugeva tulemuse paljud piirkonnad, Tartumaa sealjuures muljetavaldava hüppe. Loodetavasti jääb püsima motivatsioon biojäätmeid liigiti koguda ning ühe maakonna edu kannustab ka teisi,“  rääkis Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru.

Tammaru tõi välja, et Eesti Keskkonnateenuste andmete järgi on biojäätmete osakaal võrreldes kogutud olmejäätmetega üle Eesti tänaseks 12,7%. „Tartumaa 16,6% on Eestis väga hea tulemus, teised maakonnad koguvad protsentuaalselt kõik vähem biojäätmeid. Näiteks Harjumaal jääb biojäätmete osakaalu protsent olmejäätmetest 14, Saaremaal 12% ligi ning teistes maakondades veel vähem. Biojäätmete osakaal võiks olla muidugi veel suurem – vähemalt 20% segaolmejäätmete kogusest – sest uuringute järgi on biojäätmeid olmejäätmetes tegelikult lausa kolmandik. Oluline on siinjuures, et biojäätmed ei satuks segaolmejäätmete konteinerisse, vastasel juhul satuvad need ladestusse või põletusse, mis on lihtsalt väärtusliku ressursi raiskamine,“ rõhutas Tammaru. 

„Juulikuus tegi rekordi ka EKT Ecobio gaasitehas, võttes üle Eesti vastu kokku 2014 tonni köögi- ja sööklajäätmeid, mis on juba üsna tehase maksimaalse võimekuse lähedal. Kodumajapidamistest saadud biojäätmetest biogaasi tootmine on kõige parem ringmajanduse näide: jäätmed, millest saab kütus bussidele ning kääritusjäägist uuesti väetis põldudele,“ lisas Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige.

Suvisel perioodil tekib koduses alati rohkem biojäätmeid: arbuusi ja maasikaga algav hooaeg jätkub muude marjade ja puuviljadega. Köögiviljade koored või riknenud osad sisaldavad palju vett ega tohiks mingil juhul sattuda segaolmejäätmete konteinerisse. Segaolmekonteineris hakkavad biojäätmed käärima, eritavad vedelikku ning jõuaksid sealt kas ladestusse, kus eritavad käärides kasvuhoonegaase või põletusse, kus segavad põletusprotsessi. Kõige mõistlikum on panna biojäätmed biokonteinerisse, et neist saaks biogaas või mõningal juhul ka kompost. Biogaasitehases püütakse käärimisel tekkiv gaas kinni, seda ei paisata õhku, vaid muudetakse transpordikütuseks.

Kuidas valmib biogaas Ecobio tehases?

EKT Ecobio gaasitehasel on võimekus puhastada võõristega sisendmaterjal (elanikkonnalt, kaubandusest, jm). Protsessi käigus lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning hilisemas tootmisprotsessis tekitavad bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60% metaani. Selline toorgaas puhastatakse ning saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ja kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga.

Samuti puhastatakse vedelväetis enne põllumajanduses kasutusele võtmist. Kääritusprotsessist tekib aastas umbes 17 500 tonni digestaati, mida kasutatakse Põhja-Eesti põldude väetamiseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta