Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projekt (http://biodiversityknowledge.eu) arendab välja üle-Euroopalist teabevahendusvõrgustiku mudelit (Network of Knowledge). See lihtsustaks infovahetust poliitikute, teadlaste ja erinevate teiste asjaosaliste vahel ja toetaks seeläbi teadmistepõhist poliitikakujundust looduslikku mitmekesisust puudutavates küsimustes. Uudne on siinkohal see, et teabe all mõeldakse lisaks teaduslikule informatsioonile ka tavakodanikelt pärinevat teavet, näiteks koha- või kogemuspõhiseid teadmisi.
Eesti on ühinenud Aarhusi keskkonnateabe konventsiooniga, mis sätestab ka tõhusa juurdepääsu õiguse keskkonnainfole. Samas võib küsida, kuidas võiksid tavakodaniku teadmised aidata paremaid keskkonnaotsuseid teha?
Tavaliselt tõstetakse esile just teadustulemuste olulisust poliitikakujundamisel, kuid asjakohast teavet võib vallata praktiliselt igaüks. Näiteks kohalike inimeste teadmised ümbritsevast loodusest võivad otsustajail aidata lahendada kohaliku loodusega seotud probleeme. Samuti on looduskaitsepraktikuil hea ülevaade kaitsekorralduse kohalikest või piirkondlikest kitsaskohtadest ja võimalikest lahendustest.
Ülemaailmne Eye On Earth veebirakendus (http://www.eyeonearth.org/) on näide sarnasest algatusest, mis kutsub kodanikke üles keskonnainfot jagama. Selles on kõigil võimalik edastada andmeid näiteks oma kodukoha õhu- või veekvaliteedi kohta. Eestis on üheks selliseks näiteks loodusvaatluste andmebaas http://loodusvaatlused.eelis.ee, kuhu igaüks saab edastada andmeid Euroopa Liidu loodusdirektiivi liikide kohta.
21.-23. mail 2012 toimus Brüsselis seminar, millel arutati, kuidas selline teabevahendusvõrgustik võiks praktikas välja näha. Arendatava mudeli põhiosa oleks spetsiaalne keskus, millele igaüks saab esitada teabenõudeid, kui küsimus puudutab elustikurikkust üle-Euroopaliselt.
Keskus koondaks olemasolevat infot nii erinevatest teadus- ja rakendusprojektidest, andmebaasidest kui ka asjaosalistelt. Lõpptulemus oleks kättesaadav nii teabenõude esitajale kui ka laiemale avalikkusele.
Kohtumisel arutati ka võimalikke probleeme võrgustiku väljatöötamisel. Kuidas tekitada erinevates osapooltes huvi võrgustikus osalemiseks? Mis motiveeriks asjaosalisi sellesse algatusse oma teadmistega panustama? Võimalik, et siin aitaks kaasa võimalikult suur läbipaistvus teabe koondamisel selliselt, et asjaosaline teaks täpselt, mida temalt saadud infoga tehakse. Küsimus on kindlasti ka selles, kuidas võrgustiku toimimist rahastatakse ning kuidas tagatakse vastuste kvaliteet teabenõuetele. Neile probleemidele püütakse projekti käigus lahendusi leida.
Biodiversityknowledge.eu veebilehe kaudu on kõigil huvilistel võimalik kujundatava mudeli kohta arvamust avaldada ja ettepanekuid teha ning liituda projekti uudiskirjaga. Peagi pannakse kodulehele üles ka maikuus toimunud seminari tulemused.
2013. aasta sügisel on plaanis korraldada teine kokkusaamine, kuhu oodatakse samuti teemast huvitatud osapooli eri riikidest ja tegevusvaldkondadest.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
