2011. aastal külastasid anonüümseks jääda soovivad isikud ette teatamata kaheksat Eesti juhuslikult valitud sigalat. Kohapeal filmitud videod paljastavad sigade pidamisnõuete süsteemseid rikkumisi.
2011. aastal külastasid anonüümseks jääda soovivad isikud ette teatamata kaheksat Eesti juhuslikult valitud sigalat. Kohapeal filmitud videod paljastavad sigade pidamisnõuete süsteemseid rikkumisi.
- Majandus
- 10. mai 2012
- Foto: https://pixabay.com/photos/film-camera-cinema-movie-equipment-2205325/
Materjalidest avaneb vaatepilt sigade trööstitust eluolust, vigastustest ja haigustest, mis korduvad farmist farmi. Näha on elusaid loomi näritud sabade, veriste kõrvade, kriimustuste ja traumadega. Lisaks leidus mitmetes filmitud farmides elusate sigade seas surnud loomade laipu. Muuhulgas tõendab materjal, et farmides ei ole tagatud seadusega ettenähtud väljaheidete kohest äravoolu ning sigadele tuhnimisvõimalust.
„Intensiivtootmises koheldakse sigu kui ressurssi, mitte kui elusolendeid, kelle huvidega peaks arvestama,“ kommenteeris Eesti loomaõiguslaste liikumise Loomade Nimel esindaja Kristina Mering.
„Turumajanduse tootmisloogikas on lihatootmises oluline kasum, mistõttu sigade heaolu ning nende loomuomased vajadused jäävad tagaplaanile. Kuna tegu on suletud uste taga toimuva tööstusliku toidutootmisega, on tähtis saadud materjal avaldada ja selle abil heita valgust sigalates toimuvale ning informeerida avalikkust sigade pidamistingimustest ning liha tootmise tagamaadest,“ selgitas Mering.
Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuhi Evelyn Valtini hinnangul on sigade selline kohtlemine ebaeetiline ja taunitav. Valtini sõnul on erinevad spetsialistid ja juristid leidnud materjale analüüsides tõsiseid süsteemseid rikkumisi sigade pidamisnõudeid sätestava põllumajandusministri määruse järgi. “Sigade tervislikku seisundit ja heaolu tuleb intensiivtootmises iga päev kontrollida. Haigestunud ja vigastatud sigadele peab võimaldama ravi ning nad vajadusel eraldama, et vältida nakkuseid ja uusi vigastusi,” selgitas Valtin.
“Nähtud materjali põhjal peab tõdema, et kohati ei ole suudetud loomadele isegi miinimumnõudeid tagada. Suurem osa filmitud sigade aedikutest olid väga räpased ning mitmed sisaldasid loomi potentsiaalselt vigastavaid katkiseid toidu- ja jooginõusid. Käitumuslikult puhtad sead peavad elama väljaheidetes. Kokkuvõtteks võib öelda, et sigade pidamis-ja olmetingimused kujutasid ohtu nende tervisele ja elule.”
Valtini kinnitusel on Eesti Loomakaitse Selts teinud pöödumise Veterinaar- ja Toiduametile ning Põllumajadusministeeriumile seoses sigalate kontrollimisega.
Videote ja lisainfoga on võimalik tutvuda kodulehel http://www.seavabrikud.ee
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta