Sammal ja kasetoht on materjalid, mis hakkavad palkhoonete ehitamisel tasapisi unustuse hõlma vajuma. Alternatiivsed ökoloogilised materjalid on lihtsalt kättesaadavad ja mugavad kasutada. Kuid neile, kes soovivad vanu ehitustraditsioone elus hoida, kuluvad allolevad teadmised marjaks ära.
Kasetoht
Kasetoht on hea looduslik niiskusisolatsiooni materjal, mida on kasutatud juba aastasadu. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et kasetohtu kasutati:
linnuseehituses, alumiste palkide ja maapinna vahel;
kisklaudadest katuste veekindlamaks muutmisel;
kaevupõhja rakete ja teraviljaaukude vooderdamisel;
mesipakkude katuste kaitseks ja paku vooderdamisel.
Sobivaim aeg kasetohu varumiseks on maikuu lõpust juunikuu alguseni, siis kui lehed on saavutanud täismõõtmed. Toht ei tohi olla väga õhuke, 2…3 mm on paras paksus. Kõige sobivamad on vähese korbaga, hästi laasunud, 20...30 cm jämedusega puud, mis kasvavad segametsas. Kooritud tohutükid tuleb panna lahtilaotatuna raskuse alla, et vältida kuivades nende rullitõmbumist.
Kasetoht puidu ja kivi vahel |
Ehituses kasutatakse kasetohtu:
põrandatala ja maapinna vahel;
palkmaja alumise palgirea ja majaaluse vahel;
puidu ja kivi vahel;
akna-, ukselengi ja palgi vahel;
niiskema ja kuivema puidu vahel (märjem puit mädanedes vahetatakse varem välja, näiteks puidust vihmaveerenni tugede ja vihmaveerenni enda vahel).
Kasetohtu peab asetama niimoodi, et valgem pool (pealispind) oleks niiskuse poole (näiteks puidu ja kivi vahel peab tohu pealispind olema kivi pool). |
Põhjamaades on kasetohtu kasutatud mätaskatuse ehitusel. Kasetohtu pandi mätta alla peaaegu samamoodi nagu meil pannakse laastu laastukatust tehes, 2…3 kihti ülekattega. Mätta paksus peab olema minimaalselt 20 cm. Mätta alla käib kasetoht valge poolega mätta suunas.
Kasetohu võtmine |
Turbasammal
Turbasammalt (Sphagnum) on majaehituses läbi aegade kasutatud palgivahede soojustamiseks.
Erinevalt paljudest tehismaterjalidest seob turbasammal niiskust ja vajadusel annab seda välja.
Turbasammal on väga happelises keskkonnas kasvanud taim, hoiab mädanikseened endast eemale.
Turbasammal on ajalooliselt järgi proovitud kindel materjal, mis on sarnaste omadustega ka peale 100 aasta möödumist.
Turbasammal on eranditult niiskete ja märgade kasvukohtade taim, kasvab madalsoos, siirdesoos, soometsades, rabametsades, rabas, kinnikasvavate järvede kallastel ja üleujutatud aladel.
Turbasamblaid iseloomustab valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Vett suudab turbasambla taim endasse imeda aga kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub.
Eestis kasvab 37 liiki turbasamblaid. Selliseid liike, mida Eestis peetakse üsna haruldaseks (alla 12 leiukoha), on üheksa. Seitse neist on kantud Eesti punasesse raamatusse.
Looduses on turbasamblaid üsna raske üksteisest eristada, enamasti on vaja luubi, mõne liigi puhul isegi mikroskoobi abi.
Kõige sobivam turbasammal kasvab mätastel, on pikk ja kohev. Korjatud sammalt on otstarbekas säilitada õhurikkas keskkonnas. Turbasammalt kogudes tuleb olla ümbritseva pinnase ja taimestiku suhtes võimalikult säästev.
Samblaga vara tihendamisel peab jälgima, et samblas poleks käbisid ega oksi. Sammal peab olema niiske. Ideaalis jääb palk peale paikakoputamist 3…4 mm samblakihi peale püsima. See vahe kaob järgmiste palkide või katuse raskuse all. Vara äärtelt üleulatuvat sammalt ei ole mõtet kohe ära lõigata, las järgmised palgiread ja katus suruvad palgid enne omavahel rohkem kokku. Hiljem lõigatakse üleulatuv sammal terava noaga täpselt mööda vara serva ära.
Sammal palkide vahel |
Tahame propageerida nende vanade ja lihtsate materjalide kasutamist ka tänapäeval, eriti vanade hoonete taastamise puhul. Samuti seda, et inimesed traditsioonilisi materjale meeles hoiaks. Kuigi sambla ja kasetohu varumine ja ehituses kasutamine on väga lihtne töö, ei julge vana maja taastajad tihti iseseisvalt seda proovida. Seepärast kutsumegi 21. mail kõiki huvilisi sambla ja kasetohu teemapäevale Moostesse.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta