Statistikaameti andmetel vähenes 2022. aasta esimeses kvartalis mullu sama perioodiga võrreldes import Valgevenest ja eksport Venemaale, kuid suurenes nii import Venemaalt, eksport Valgevenesse kui ühtlasi kogu kaubavahetus Ukrainaga. Trende kaubavahetuses nende kolme riigiga selgitab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Aastate jooksul on kaubavahetust Ukraina, Valgevene ja Venemaaga mõjutanud erinevad maailmasündmused. Mõjuteguriteks on muuhulgas olnud näiteks Pronksiöö sündmused (2007), majanduskriis (2008-2010), Lukašenka režiimiga seoses sanktsioonide kehtestamine Valgevenele (2012), Krimmi annekteerimine Venemaa poolt ja sellega seonduvalt kehtestatud sanktsioonid (2014) ning käesoleval aastal alanud Ukraina sõda. Lisaks võib välja tuua Gruusia sõja (2008), mis võis samuti kaubavahetust mõjutada, kuigi tol korral Venemaale otseseid sanktsioone ei kehtestatud.

Vahepealsete tõusude ja languste järel jõudis import nii Venemaalt kui Valgevenest 2021. aasta kolmandaks kvartaliks kõrgemale kui eales varem. Käesoleva aasta esimese kvartali andmete põhjal saab öelda, et kuigi eksport Venemaale ja import Valgevenest on vähenenud, siis suurenenud on nii import Venemaalt ja eksport Valgevenesse kui kogu kaubavahetus Ukrainaga. Käesoleva aasta I kvartali Eesti kogueksport oli 5,1 ja koguimport 5,7 miljardit eurot.

Partnerriikide positsioonide muutusi vaadates võrdleme omavahel 2021. ja 2022. aasta märtsikuud, mitte kogu esimest kvartalit, et näitlikustada, kuidas hetkeolukord Ukrainas on mõjutanud erinevate riikide osatähtsust meie impordi- ja ekspordipartnerite seas.

Vaadates Eesti importi ja eksporti selle aasta märtsis on partnerriikidest suurim osakaal Soomel. Juba eelnevalt mainitud kolmest riigist on Eesti koguekspordis suurim osakaal Venemaal. Nii Venemaa, Valgevene kui Ukraina osatähtsus on 2022. ja 2021. aasta märtsikuu võrdluses vähenenud, neist enim vähenes Venemaa osatähtsus. Importi vaadates on samuti kolme riigi lõikes suurim Venemaa osatähtsus ning see on aastaga kasvanud 1,93% võrra. Kahanenud on nii Ukraina kui Valgevene osatähtsus Eesti koguimpordis.

Venemaa

Venemaa oli 2022. aasta märtsikuu seisuga Eesti jaoks üheksas ekspordi- (2021. märtsis oli seitsmes) ja neljas impordipartner (2021. märtsis oli viies). Kahe aasta esimest kvartalit võrreldes on ekspordimahud vähenenud 3%, kuid impordimahud kasvasid koguni 63%.

2022. aasta esimese kvartali peamised ekspordiartiklid Venemaale olid mehaanilised masinad ja seadmed ning nende osad, integraallülitused ning tihendussegud. Enim kasvas keemiatööstuse toodete, mineraalsete toodete (sh põletatud molübdeenimaakide ja -kontsentraatide) ning taimsete toodete eksport. Langes masinate ja mehaaniliste seadmete, transpordivahendite ning optika-, mõõte- ja täppisinstrumentide eksport.

Venemaalt imporditi peamiselt erinevaid kütteõlisid, mootorikütust autodele, puitu ning maagaasi. Enim tõusis mineraalsete toodete, keemiatööstuse toodete ning puit ja puittoodete import. Langes transpordivahendite, valmistoidukaupade ja jookide ning vääriskivide ja -metallide import Venemaalt.

Ukraina

Ukraina oli 2022. aasta märtsikuu seisuga Eesti jaoks 28. ekspordi- ja 29. impordipartner. Aasta varem samal perioodil hoidis Ukraina nii impordi- kui ekspordipartnerite seas 23. kohta. 2021. ja 2022. aasta esimest kvartalit võrreldes tõusid Ukrainaga nii ekspordi- (1%) kui impordimahud (10%).

Ukrainasse eksporditi tänavu esimeses kvartalis peamiselt monteeritavaid ehitisi, külmutatud kala ning kalatooteid ja -konserve. Enim kasvas mitmesuguste tööstustoodete, relvade ja laskemoona  ning taimsete toodete eksport. Relvade ekspordi alla läheb ka relvaabi. Kasvas humanitaarabikaupade ja ka väetiste eksport. Enim langes masinate ja mehaaniliste seadmete, elusloomade ja loomsete toodete ning keemiatööstuse toodete eksport.

Peamised impordiartiklid Ukrainast olid rauast ja terasest lehtvaltstooted, kivisöetõrvast õlid jm tooted, sh aromaatsete süsivesinike segud ning kommunikatsiooniseadmed. Enim tõusis masinate ja mehaaniliste seadmete, metallide ja metalltoodete ning taimsete toodete import. Langes mineraalsete toodete, valmistoidukaupade ja jookide ning transpordivahendite import, sh ka põllumajandussaaduste (värske kurk, raps, loomasööt) ning viina import Ukrainast.

Valgevene

Valgevene oli 2022. aasta märtsikuu seisuga Eesti jaoks 36. ekspordipartner, olles kukkunud 9 kohta võrreldes 2021. aasta märtsiga, mil hoidis 27. positsiooni. Impordipartneritest on Valgevene Eesti jaoks 20. kohal ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on kukkumine samuti 9 kohta. Selle ja eelmise aasta esimest kvartalit vaadates tõusis Valgevenega eksport 13%, kuid import langes 32%.

Peamiselt eksporditi Valgevenesse tänavu esimeses kvartalis kakaoube ja -pastat, külmutatud kala, meditsiiniseadmeid ja metsandusmasinaid. Enim tõusis optika-, mõõte- ja täppisinstrumentide, transpordivahendite ja valmistoidukaupade eksport Eestist Valgevenesse. Enim vähenes masinate ja mehaaniliste seadmete, mineraalsete toodete ning plast- ja kummitoodete eksport.

Valgevenest Eestisse imporditi peamiselt kivisöetõrvast õlisid jm tooteid, puitu ja rauast või terasest traati. Enim tõusis metallide ja metalltoodete, loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning masinate ja mehaaniliste seadmete import. Oluliselt langes mineraalsete toodete, tekstiili ja tekstiiltoodete ning transpordivahendite import Valgevenest Eestisse.

Tasub mainida, et lisaks eelpool välja toodud rahalistele väärtustele on mõne kaubagrupi puhul oluline vaadata ka kauba koguseid, sest 2021. ja 2022. aasta märtsikuud võrreldes on ekspordi- ja impordihinnad kasvanud vastavalt 24% ja 27%. Kuigi mõnes kaubagrupis on kauba väärtus märgatavalt tõusnud, siis teatud gruppides, näiteks Venemaalt imporditavate bensiinide ja raskekütteõlide puhul, on koguseliselt toimunud suured langused. Seega, kuigi mõnes kaubagrupis on kogused langenud, siis kauba väärtusi vaadates on näiteks import Valgevenest langenud, kuid kaubavahetus Venemaa ega Ukrainaga sõja tõttu seni veel oluliselt vähenenud ei ole.

Lugu on pärit Statistikaameti lehelt

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta