11. juunist 22. juunini reisisid Bioneeri toimetajad Katrin ja Janek Jõgisaar ratastega mööda Pärnu-, Lääne- ja Saaremaad. Matka esimesel päeval kohtuti Audru vallavanema Siim Suursillaga, kelle maadele Saulepa külapoe lähedal oli hiljuti püsti pandud Konesko väiketuulik.

Kui Siim Suursild Kredexile tuuliku ehitamiseks taotlust esitas, tundus esialgu kõik lihtne: oli vaja täita vaid tüüpnõudeid. Kuna planeeritud mast oli üle viie meetri kõrge, siis oli vaja taotleda ehitusluba. Tuulik ise maksis 42 900 eurot koos käibemaksuga ning umbes 1 500 eurot tasus mees geodeetilise alusplaani, Eesti Energiaga liitumise ja projekteerimise eest.

„Olen elus palju projekte kirjutanud, kuid esimest korda taheti näha, et mul on omaosaluse raha olemas, kas siis reaalselt arve peal või laenugarantiiga,“ kirjeldas vallavanem oma üllatust seoses projektiga. „Kui programm tuli välja, anti vaid kaks nädalat aega ettevalmistusteks. Taotluste hulk märgiti täis loetud tundidega. Mina võtsin laenu kümneks aastaks, et oleks arve peal näidata omaosaluse raha. Toetust sain 25 000 eurot, omaosalust olen maksnud 17 000-18 000 eurot,“ lisas Suursild.

Laenamisel tegi vallavanem arvestuse nii, et võttis aluseks praeguse elektri hinna ja eelduse, et tuulik toodab keskmiselt 1000 kWh kuus. Eesmärgiks oli tulla tuuleenergia tootmisel ots-otsaga kokku. „Siiamaani on tuulik kahjuks petnud mu lootusi,“ kõlas vallavanema vastus küsimusele, kuidas tal tuulikuomanikuna läheb. „Võimalik, et annan kogu teemast esialgu ebaõiglase pildi. 2013. aasta esimene pool on olnud tuulevaikne. Veebruar, märts, aprill olid lausa erakordselt tuulevaiksed. Uuringute kohaselt hakkavad tuuled puhuma juuli lõpust ja puhuvad jõuludeni välja. Võib-olla on siis suurem tootmine,“ kõlas selgitus.

Siim Suursild hindab oma eramu elektritarbeks 15 000-18 000 kWh aastas. Maaküttele kulub sellest umbes 8 000 kWh. Tuulik oleks enam-vähem tasuv, kui ta toodaks elektrienergiat 12 000-15 000 kWh aastas. Intervjuu tegemise hetkeks oli tuulik üleval olnud kolm ja pool kuud ning selle aja jooksul tootnud vaid 1 500 kWh. „Eile tootis tuulik päevas ainult 8 kWh. Majapidamise tunnivajadus on suveperioodil umbes 2 kWh. Senine tulemus jääb suhteliselt kesiseks. Ilma toetuseta sellisel kujul selles kohas see tuulik ennast kindlasti ära ei tasu. Võib-olla kuskil laiu peal, kus on väga suur avatus, sirgjoonelised tuuled, seal tasub,“ selgitas majaperemees.

Vallavanema sõnul ongi seadistamine tuulikute juures kõige keerulisem. Ehitamine läks kiiresti: „Põhiline oli vundamendi ja kaabli panek. Tuuliku püstiseadmine võttis aega üks-kaks päeva. Ma olin ise tööl ja seda ei näinudki.“ Tagantjärgi tarkusena teab mees, et uue tuuliku püstitamisel tuleks kindlasti teha eelnev tuuleuuring, kas tuult on tasuvuseks piisavalt. Tuulegeneraatorile sobivad elektri tootmiseks ühtlaselt puhuvad tuuled: probleeme tekitavad tuulepöörised.

Palju mõjutavad tuulest elektri tootjaid seadusandlikud nüansid. „Väiketuuliku toodetud energia on roheline energia ja see peaks saama subsiidiumi,“ on Suursild veendunud. Väiketootjad peaksid saama ka nende endi poolt tarbitud elektrienergia pealt taastuvenergia tasu. Tänastesse seadustesse on sisse kirjutatud subsiidiumi piirmäär kogu Eest peale 600 MW/h aastas. Väiketootjate puhul vaadeldakse majapidamise elektritarvet kui elektritootmiseks kasutatud energiat. „Kas tõesti on energia, mis kulub minu isikliku pesumasina ja külmkapi peale, elektrienergia tootmiseks vajalik energia? Ei ole ju,“ selgitas mees, miks tuleks arvestada isiklik kulu taastuvenergia tasude alla. See muudaks projekti oluliselt tasuvamaks.

Vallavanema meelest on ebaõiglane arvata, et Ida-Virumaa on mingi ääremaa, mille rikkumine isikliku tagahoovi säästmise nimel, on paratamatu: „Soomlaste aatomielekter sobib meile. Oleme nõus ehitama tuumaelektrijaama Leetu, aga mitte enda ukse alla. Nõuame Toompealt odavat elektrit ja ministri mahavõtmist. Minu arust on see väga väiklane mõtlemine. Inimesed unustavad ära, et elektrit on järjest rohkem vaja, aga ise selle nimel panustada ei taheta.“

„Soomes on ju täna elektridefitsiit. Olkiluotole sooviti ehitada kolmas tuumajaama kompleks juurde, kuid see jäi rajamata, kuna raha polnud. Ühel hetkel võime olla olukorra ees, kus Soome ütleb, et neil pole elektrit müüa ja ka Daugava jões pole vett, et hüdroenergiast elektrit toota. Kõigepealt rahuldatakse oma maa tarve ära,“ selgitas vallavanem bioneeridele, miks ta ei oleks Eesti tuumajaamale vastu. „Sama lugu on tuulikutega. Manija inimesed sõitsid siit mööda ja kurtsid, et tuulik risustab vaatepilti. Oma saart nad risustada ei taha. Me igatseme taga Saaremaa tuuleveskeid, samas unustame, et nendegi püstitamine võis tekitada naabrite vahel konflikte, sest puittuulik krigiseb. Tuulikutehirm on kinni mõtlemises,“ leidis vallavanem.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta