Eestis on küll uute autode müük viimased kuud languses olnud, kuid elektriautode osakaal uute autode müügist tõuseb järgemööda. Ometi on Euroopa Liidus elektriautode osakaal ligi kaks korda suurem. Veho AS-i poolt tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgusid põhjused, miks Eesti inimesed elektriautode suhtes skeptilised on.

Uuringule vastanutest näeb 80% peamise puudusena elektriauto kõrget ostuhinda ja lühikest sõiduulatust. Lisaks täheldab 71% vastanutest puudusena laadimisele kuluvat ajakulu ning kahe kolmandiku vastanute jaoks seisneb probleem ebapiisavas laadimistaristus ja aku lühikeses elueas. 

“Elektriautodega seonduvad hirmud ringlesid ühiskonnas kulutulena nende turule jõudmise hakul, tänaseks on paljudest neist hirmudest saanud müüdid. Uuringust ilmnenud põhiline mure, elektriautode hind, on kukkumas ja muutumas sisepõlemismootoriga autode kõrval üha konkurentsivõimelisemaks. Näiteks Nissan Ariya on tüübilt linnamaastur, mida pakutakse Eestis praegu kampaaniakorras 34 000 euroga,” ütles Modera tegevjuht Raido Toonekurg.

Samal ajal märkis ekspert, et elektriautode akude eluea hirmu kummutavad tootjad ise. “Uuringust selgub, et on suur hulk inimesi, kes akude eluea pärast muret tunnevad. Tegelikult on tootjatel akudele loodud pikad garantiid – tavaliselt 8 aastat. Samas sisepõlemismootoriga autode garantiid on üldjuhul 5 aastat. See näitab, et tootjatel on endil samuti suur usk elektriautodesse, sest muidu garantiisid ei jagataks,” ütles ta.

Toonekurg nentis, et elektriauto ostu puhul tuleb tõepoolest mõningaid harjumusi muuta, näiteks tuleb arvestada aku laadimisele kuluva ajaga. Samas näeb ta, et langenud hindade, üha kasvava sõiduulatuse ja infrastruktuuri koosmõjus võib lähiajal oodata suurt elektriautode müügi osakaalu kasvu. 

“Näen, et elektriautode müük Eestis jõuab järgneva viie aastaga 20-30% juurde, kuid kuna Euroopa Liidu keskmine tase on täna meist veel kaugel ees, siis neile järele jõudmine võtab ilmselt ligi 10 aastat aega,” märkis Toonekurg.

Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti Liidu andmetel moodustasid Eestis elektriautod kõigist müüdud uutest autodest 6,8%, samal ajal püsib Euroopa Liidus elektriautode müügi osakaal 12% juures. 

“Uuringust näeme, et Eesti elanike kogemused elektriautodega on küllaltki ulatuslikud ning ka huvi teema vastu on suur: ligi pool elanikkonnast on elektriautoga sõitnud ning kolmandik sooviks seda proovida. Samas aga neid, kes reaalselt kaaluvad elektriauto ostu on oluliselt vähem, jäädes 12-14% juurde,” kommenteeris Veho AS juht Keijo Kaasik.

Kaasiku sõnul uuringust on üsna selgelt välja tulnud ka peamine põhjus, miks olemasolev huvi praktikas arvestatavas mahus veel ei realiseeru. “Selleks põhjuseks on elektriautode kõrge ostuhind, millele lisab pingeid ka mõnevõrra aegunud arusaam, et elektriauto sõiduulatus on lühem ning laadimistaristu Eestis ei ole piisavalt arenenud. Samas tajuvad autojuhid seda, et elektriauto ülalpidamiskulud ja kilomeetrihinnad on sisepõlemismootoriga autoga võrreldes ikkagi soodsamad,” lisas Kaasik.

“Ma soovitaksin kahtlejatel pöörata oma pilk lisaks uue auto võimalustele ka kasutatud autode turu poole. Usun, et praegu on tegelikult hea aeg elektriauto ostuks. Ka mõneaasta vanused elektriautod on tehniliselt juba väga head autod ja tehnoloogia tippsõna,” julgustas Kaasik. “Lisaks on Eesti ühiskonnas hakanud tekkima ka teatav kogemus elektriautode osas ning saame seljatada hirmud ja eelarvamused, mis on seotud elektriautode aku kestvuse, töökindluse või ohutusega. Täna on järelturult võimalik leida vähekasutatud elektriautosid väga mõistliku hinnaga,” lisas Keijo Kaasik. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta