Krista Noorkõiv Eesti Ökokogukondade Ühendusest jagab Bioneeriga oma muljeid Sieben Lindeni ökokülast ja sealsest kogukonnaharidusest.

2014. aasta kevadel esitas MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus toetustaotluse õpirände projekti läbiviimiseks vastavanenud Euroopa Liidu haridusprogrammi Erasmus+.

Projektiga „Tõstes Eesti Ökokogukondade Ühenduse pedagoogilist võimekust“ soovisime saata meie inimesi õppima erinevatesse Euroopa kogukondadesse, et omandada kogemusi hästi toimivates kogukondades ja nende koolituskeskustes.

Soovisime saata seitse ühenduse hariduse valdkonna inimest süvendatult õppima kaasaegsed otsustus- ja juhtimismeetodeid kogukonnas, permakultuuri koolitamist, jätkusuutlikke energialahendusi, täiskasvanute koolituskeskuse loomist ja jätkusuutliku alghariduse korraldamist kogukonnas.

Positiivne vastus tuli augustis, aga sel korral ainult kolme inimese lähetamiseks. Teemade osas tegi valiku SA Archimedes.

Õppisime muutuma ja muutusi esile kutsuma

Esimene projektis planeeritud koolitus „Inspiring Change“ on nüüdseks teoks saanud.

Koolituse viisid läbi Saksamaal asuva Sieben Lindeni (7L) ökoküla asutajaliikmed: pikaajaliase kogemusega koolitajad Eva Stützel ja Martin Stengel.

Nende poolt koostatud koolituskava oli kaheosaline. Esimene oli suunatud koolitajatele ja kogukondliku hariduselu korraldajatele jätkusuutlike muutuste inspireerimiseks, et neid rakendada oma kursuste kujundamisel ja koolituste läbiviimisel. Teine osa puudutas Sieben Lindeni kogukonna praktilist elu-olu.

Saime hulgaliselt häid õppevahendeid ja koolitusmeetodeid. Suur osa koolitusest põhines Pachamama Alliance poolt väljatöötatud materjalidel, mis seovad põliselanike tarkuse kaasaegsete teadmistega, toetamaks nii üksikisikute, kogukondade kui kogu meie planeedi jätkusuutlikku tulevikku kõigi olendite jaoks jaoks.

Nimetatud organisatsioon sündis Lõuna-Ameerika atšuari rahva initsiatiivil, et kaitsta nende maad ja kultuuri. Sooviti edasi viia maailmavaadet, mis austab ja hoiab elu.

Lisaks saime lühiülevaate erinevatest muutuste juhtimise ja visioneerimise tehnikatest ning otsustusmeetoditest kogukonnas.

7L koolituskeskus: kogukonnahariduse süda

Koolituse käigus saime põhjaliku ülevaate 15 inimesele tööd andvast 7L koolituskeskusest. Kuna kursuste maht ja osalejate arv on pidevalt kasvanud, siis alustati juurdeehitusega. Kaks aastat tagasi valmis koolituskeskuse laiendus Sonneneck (Päikesenurk) koos kahe seminariruumi, eraldi köögi ja majutusruumidega.

Põhiosa koolitustest on suunatud saksakeelsele publikule, kuid regulaarselt toimuvad ka rahvusvahelised koolitused nii oma kui külalislektoritega. Koolituste mahust annab aimu fakt, et eelmisel aastal oli 5500 ööbimist seotud seminaride ja koolitustega. Lisaks veel ühepäevased koolitused.

Koolitusteemad puudutavad kogukonnaelu erinevaid aspekte. Olgu siinkohal ära toodud mõned teemanäited: kogukonna ülesehitamine, sotsiokraatia (otsustusmeetod), vägivallatu suhtlemine, foorumi meetod, erinevad konfliktide lahendamise meetodid, Dragon Dreaming.

Veel viiakse läbi praktilisi savi- ja põhuehituse koolitusi, mis on kõik on olnud seotud kogukonna elumajade või muude hoonete ehitusega. Hetkel on ehitamisel on uus meditatsioonikeskus, mis samuti valmib samuti põhupalliehitusena. Toimuvad säästlikke energialahendusi tutvustavad koolitused.

Arvestatav hulk koolitusi on seotud 7L kogukondliku praktika tutvustamisega. Palju on tehtud projektipõhiseid koolitusi.

Koolitus viis kokku erineva taustaga inimesed

Meie kursusest võttis osa viis inimest. Vaatamata osalejate väiksele arvule oli meie grupp väga eriilmeline ja esindatud olid mitmed riigid.

Kõige noorem osaleja Ester oli Saksamaal vahetusüliõpilasena õppiv Lõuna-Koreast pärit tütarlaps, kes oli siin teadmisi omandamas oma perefarmi edasiarendamiseks. Tema vanematel on biodünaamilist põllumajandust viljelev farm koos koolituskeskusega.

Norayan esindas Berliini lähistel Bodovinis maheköögivilju tootvat firmat. Ta on sündinud Mosambiigis, üles kasvanud Portugalis, hariduse saanud Inglismaal ja nüüd elab Saksamaal.

Monica oli pärit Hollandist ja esindas ühte alles alustavat ökoküla, ühtlasi tegutseb ta koolitajana ning koostab jätkusuutlikke tehnikaid tutvustavaid õppevahendeid põhikoolidele.

Paolo oli pärit Itaaliast ja tema valdkond oli säästlikud energialahendused, eeskätt päikeseenergia kasutamine.

Mina esindasin Eesti Ökokogukondade Ühendust ning uut ökokogukonda Väike Jalajälg. Minu eesmärk oli omandada teadmisi ja oskusi täiskasvanute koolituskeskuse loomiseks jätkusuutlikku eluviisi ning kogukondade arengut toetavatel teemadel.

Sieben Lindeni ökoküla sai nime seitsme pärnapuu järgi

Meie koolituse teine osa oli suunatud Sieben Lindeni ökoküla tutvustamisele nii teoorias kui praktikas. Kuna see teema pakkus kõigile grupi liikmetele väga suurt huvi, siis saime sellest üsna põhjaliku ülevaate.

Meil oli õnne, et saime kogu info otse algallikast – ökoküla asutajaliikme Eva Stützeli enda käest. Ta rääkis meile ökoküla ajaloost, selle kujunemisest – ettetulnud raskustest, edusammudest ja muutustest kuni tänapäevaste arenguteni. Stützel puudutas nii sisemisi arenguid kui ka väliseid suhteid – koostööd kohaliku kogukonnaga.

Kõigepealt mõni sõna Sieben Lindeni kogukonna tutvustuseks. Oma nime sai kogukond seitsme pärnapuu järgi, mis kunagi kasvasid maatükil, mis osteti 1993. aastal. See osteti grupi poolt, kuhu kuulus umbes 40 inimest ja kes olid juba mitu aastat koos käinud ning tahtsid elada koos ühtse kogukonnana, jätkusuutlikult, võimalikult keskkonda säästes ja kooskõlas loodusega.

Praeguseks on kogukonna liikmete arv kasvanud 140 inimeseni, kellest 40 on lapsed. Püsielanikke on 110, neile lisanduvad 12 inimest, kes teevad läbi oma prooviaastat, veel on 10 vabatahtlikku ja siis veel 8 erinevat pikaajalist külalist.

Maatükk, mille kogukond kunagi ostis, oli lage põllumaa, kus kasvas männimets. Praegu on Sieben Lindenil maad 81 hektarit ja sellest 45 ha on metsa, mis varustab kogukonda 90% ulatuses küttepuudega. Samast metsast tuleb ka oluline osa ehitusmaterjalist.

Põllumaa kvaliteeti on oluliselt parandatud ja suurendatud selle bioloogilist mitmekesisust, istutades juurde viljapuid ja põõsaid ning õitsvaid taimi, luues vaheldusrikkaid pinnavorme, tiike.

Kogukonna maheaed võtab enda alla 7 hektarit ja see varustab elanike 70% ulatuses köögiviljade, marjade ning puuviljadega. Tera- ja kaunviljad ostetakse naabruses asuvatelt mahetootjatelt. Muud vajalikud toiduained varutakse bioloogiliselt puhtaid toiduaineid müüvast hulgikaubanduse võrgust.

Juhtimine toimub läbi üksmeele otsimise

Meile tutvustati 7L kogukonna juhtimisstruktuuri ning otsustusmeetodeid. Juhtimine on kahetasandiline, kaasates nõukogud (neid on kuus) ning peaassamblee (General Assembley). Nende vahel on koordineeriv ring, milles on esindajad nii peaassambleest kui kõigist nõukogudest.

Nõukogus toimub otsustamine konsensusmeetodil. Peaassambleel konsensus miinus 1. See tähendab, et kui kaks inimest on otsuse vastu, siis otsust ei tule, kui aga üks on vastu, siis otsustatakse ära. Alguses oli täiskonsensus, kuid see oli väga väsitav.

Kogu maa ja kõik hooned on ühisomandis, eraomandus puudub. Hetkel on olemas üheksa madala energiakasutusega suurt elumaja, enamus neist savi-põhupallimajad. Iga kahe aasta järel ehitatakse uus elumaja 6-15 inimese jaoks.

Saime ülevaate ka kogukonna liikmeks astumise korrast. See on pikk protsess ja koosneb mitmest etapist: kõigepealt osavõtmine kahest tutvustavast kursusest, siis presentatsioon ning prooviaasta läbitegemine. Peale seda kogukonna liikmed hääletavad. Positiivse tulemuse korral saab inimene astuda kogukonna liikmeks.

Töökohad viivad kogukonda edasi

Majandamispõhimõtted on kogukonnas läbi teinud pika arengu. Alguses olid paljud inimesed töötud ja elasid töötu abirahast. Kogukonnasiseselt panustati palju vabatahtlikule tööle. Nüüd on enamus inimestest leidnud endale rakenduse. Suur osa inimestest töötab kogukonnas tunnitasu alusel, osa on rajanud siin oma firma või töötavad väljaspool kogukonda.

Kui alguses oli tunnitasu väike, siis nüüdseks on jõutud arusaamisele, et keskmisest kõrgem töötasu (10-17 eurot tunnis) kogukonna sees paneb asjad liikuma ja see raha toob kogukonna erinevates ettevõtetes ringeldes lisaväärtust kõigile.

Praegu on kogukonnas palju ettevõtteid, millest osa teenindavad vaid kogukonda, osa pakuvad teenuseid ka väljapoole: asustuskooperatiiv (settlement cooperative), majutuskooperatiivid (housing cooperative), köök, ehitusfirma, koolituskeskus, kirjastus, tislerikoda, kauplus, juveliir, maheaed, õunaaed, lasteaed jne.

Lähemalt tutvusime ühe sealse ettevõttega, mis tegeleb toorsalatite ja smuutide jaoks metsikute taimede korjamise, pakendamise ja saatmisega klientidele üle Saksamaa ja isegi väljapoole.

Tutvusime ka ökoküla metsalasteaiaga, mis oli esimene vabas õhus töötav lasteaed endise Ida-Saksa territooriumil. Lasteaias on praegu 15 last ja see töötab viie tunni jooksul päevas – kella kaheksast kuni kella üheni. Saksa seaduste kohaselt ei tohi lapsed kauem kui viis tundi igapäevaselt sõltumata ilmaoludest väljas viibida.

Seal käivad kogukonnas elavad lapsed ja pool lastest tuleb lähedalasuvatest küladest. Kooliikka jõudes lähevad lapsed lähedalasuvatesse koolidesse vastavalt vanemate enda valikule.

Grupid kogukonnaks – kogukond gruppideks

Sieben Linden on väiksemate gruppide kogukond. Aja jooksul on suuremad grupid muutunud väiksemaks – rohkem peregruppideks. On ka grupid erinevatel tasemetel: perekond, majagrupp, tööga seotud grupp, kogukonna nõukogud, kogukond kui tervik.

Kõigil kogukonna liikmetel on kohustus osaleda mingis suhtlus- või enesearengu ringis. Igapäevane suhtlemine toimub e-maili teel. Mobiiltelefonide kasutamine kogukonna territooriumil on keelatud.

Kord kuus toimub täiskogu üldkoosolek (Vollversammlung). Väiksemad grupid kohtuvad tihedamalt. Foorum on kord nädalas igal teispäeva hommikul 2 tundi.

Sieben Linden on hea näide kogukonnast, kus elatakse üksteisega arvestades, kus ühendatakse väikest ökoloogilist jalajälge modernse tehnika ning kaasaja teaduse saavutustega.

See on väga hea arengu- ja õppimise keskkond nii kogukonna liikmetele endile kui inimestele väljaspoolt. Hea eeskuju selleks, kuidas tuua jätkusuutlikke ökoloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke lahendusi inimeste elukeskkonda seal, kus nad parajasti elavad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta