Selle aasta juulis tutvustas Euroopa Komisjon uut kliimapaketti, mille eesmärk on muuta Euroopa esimeseks süsinikneutraalseks maailmajaoks. Kuidas mõjutavad tuliseid debatte tekitavad kliimaettepanekud kinnisvarasektorit ning milline potentsiaal on targal tehnoloogial, selgitab Bisly tegevjuht Siim Vips. 

Eesti tehnoloogiaettevõtte Bisly tegevjuhi Siim Vipsi sõnul kasutavad hooned Euroopa Liidus ligikaudu 40% ning Eestis hinnanguliselt 45% kogu tarbitavast energiast. Sealjuures tekitab energia tootmine ning selle kasutamine ca 75% EL-i koguheitest. 

„Kinnisvarasektori jaoks tähendab see, et kõik uued hooned peavad olema liginullenergiahooned ning kõik liikmesriigid peavad igal aastal energiatõhusaks renoveerima vähemalt 3% vanematest riigisektori hoonetest, mille hulka kuulub ka sotsiaalkinnisvara,“ selgitas Vips. 

Ta lisas, et siinkohal on perspektiiv väga lai, sest Euroopa Liidus vajab energiatõhustamist ca 75% hoonetest ning seda saab teha nii soojusläbivuse parandamise, fossiilkütuste asendamise kui ka optimaalse energiakasutuse tagamise teel.

„Hoonete suuremahulisele renoveerimisele lükkas tegelikult hoo sisse eelmise aasta märtsis alguse saanud COVID-19 kriis, kui hakati rohkem rääkima hoonete kehvast ventilatsioonist ning kontoritest, kus sotsiaalne distantseerumine pole võimalik. Uues kliimaleppes välja toodud CO2-heitme maksustamine ning juba praegu hoogsalt suurenevad elektriarved kiirendavad renoveerimist ning uute tehnoloogiate adapteerimist veelgi,“ sõnas Vips.

Tegevjuht leiab, et ambitsioonikaid kliimameetmete ettepanekuid arvestades on hoonestuse energiatõhususse investeerimine üks lihtsamini teostatavaid meetmeid, sest vajalikud tehnoloogilised lahendused on juba mõistliku kuluga kättesaadavad.

Ta lisas, et hoonete energiatõhustamiseks on võimalik saada rahalist tuge ka Euroopa Liidu sotsiaalfondist, kuid usub, et summa ei ole kindlasti piisav, et katta kõikide liikmesriikide vajadusi. 

„Euroopa kinnisvaraturg on jätkuvalt tõusulainel ning vajadus uute hoonete järele on stabiilselt kõrge just suurlinnades. Jääb küsimus, kuidas uute kliimameetmete valguses jätkusuutlikult ehitada, sealjuures jälgides ka CO2-heitme määrasid. Üks võimalik vastus sellele küsimusele on ehitada võimalikult palju maju valmis tehastes, sest see saastab keskkonda vähem ning kasutada energiasäästu soodustavat „tarka“ tehnoloogiat, mis ennustab hoone soojusenergia vajadust tehisintellekti kogutud suurandmete alusel, jälgib tarbimist, ilmaennustust ning ka energia börsihindu,“ selgitas Vips. 

Ta rõhutas, et kindlasti püütakse leida lahendus ka alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks kodumajapidamistes.

„Enne uusi kliimameetmeid tehtud hinnangute põhjal on 2025 aastaks Euroopas umbes 210 miljonit tarka hoonet ning turu kasvumääraks ennustatakse ca 15% aastas. Kui uus kliimapakett peaks kõikide liikmesriikide poolt heakskiidu saama, kasvab see arv tõenäoliselt palju suuremaks,“ nentis Siim.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta