Niiduliha all mõeldakse liha, mis saadakse looduslikel karjamaadel karjatavatest loomadest: lammastest, kitsedelt või veistelt. Samas need loomad hoiavad korras ka Soome kultuuripärandit, kuna kunagised looduslikud karjamaad on hakanud kinni kasvama, kirjutas Vihreä Lanka.

Rootsis on jõutud juba isegi nii kaugele, et looduslikel niitudel toodetud liha on sertifitseeritud ja seda müüakse juba kümmekond aastat Rootsi suure ICA jaeketi lettidel. Ja nagu kinnitavad rootslased, on nõudlus sertifitseeritud niiduliha järele kõrge.

WWF ja Soome metsamajanduse arenduskeskus Tapio tahavadki nüüd teha sama ka Soomes, koostades koos loomakasvatajatega niidulihale kindlad kriteeriumid. Seejärel saab hakata niiduliha sertifitseerima, mis omakorda avaks niidulihale tee kaupluste lettidele. Juba praegu on Lõuna-Soomes kümneid talunikke, kes karjatavad looduslikel karjamaadel loomi.

Rootsis on looduslikelt niitudelt tulevale lihale esitatud väga täpsed nõuded: nii on paika pandud, kui suur osa karjamaadest on looduslikud karjamaad, kui suure osa aastast saavad loomad olla karjamaadel ning enesestmõistetavalt on keelatud ka pestitsiide kasutamine.

„Ka Soomes on mõte, et lihakarja karjataks võimalikult palju looduslikel karjamaadel, et säilitada nende karjamaade iseloomulikud omadused. Samas toodetaks ka kvaliteetset, eetilist ja keskkonnasõbralikku liha,“ rääkis WWF Soome haru metsandusekspert Panu Kunttu.

Soomes on pärandkultuuri seisukohalt tähtsad nõmmed ja puisniidud on väga ohustatud elukeskkond,  kus elab üle 400 ohustatud liigi, kelle hulka kuulub linde, mardikaid, taimeliike ja samblike.

„Kui looduslikud niidud kasvavad kinni ja hävivad, siis kaovad ka need liigid. Niiduliha on seetõttu üks harvadest toidutootmisviisidest, millest on kasu ka bioloogilisele mitmekesisusele,“ lisas ta.

WWF ja Tapio hakkavad sellel suvel otsima lehmi, lambaid ja kitsi, keda võiks karjatada enim ohustatud nõmmedel ja metsaniitudel. Samuti otsitakse ka metsaomanikke, kes vajaksid abi nende valduses oleva pärandkultuuri objektide hooldamisel.

Soomes oli veel 1960ndatel aastatel üle miljoni hektari metsaniite, nüüdseks on neid jäänud vaid mõned tuhanded hektarid.