Leningradi tuumaelektrijaama (TEJ) plaanitakse ehitada kaks uut vedelate jäätmete hoidlat ning nende ümbertöötlemise kompleksi. Antud projekti keskkonnamõjude hindamise arutelu toimus Sosnovõi Boris, Leningradi TEJ satelliitlinnas 28. detsembril 2015.
Arutelul esitati 122-leheküljelist "Radioaktiivsete jäätmete ümbertöötlemise ning ladustamise kompleksi väljaarendamise projekti dokumentatsiooni". Dokument on avalikkusele kättesaadav Sosnovõi Bori administratsiooni koduleheküljel.
Vedelaid radioaktiivseid jäätmeid planeeritakse hakata ümber töötlema uue, jäätmeid vähem tekitava meetodiga. Ohtlikud radionukliidid ümbertöötlemise käigus ei kao ja nende hulk ei vähene. Kogutud jäätmed muudetakse vähem ohtlikeks tahketeks jäätmeteks.
Koobalti ning tseesiumi radionukliidid, mis peidavad endas suuremat ohtu, muudetakse sekundaarseteks radioaktiivseteks jäätmeteks. Nendest peaaegu puhastatud soolad liigitatakse eriti madala aktiivsusega jäätmeteks ning võivad olla ladustatud TEJ lihtsates hoidlates, neid võib matta tööstusjäätmete prügilatesse. Paraku, infot ladustamiseks või matmiseks mõeldud sekundaarsete jäätmete koguste kohta aruannetes ei leidu.
Keskkonnamõju hindamise aruannetes ei leidu paraku ka infot radioaktiivse tseesiumi ja koobalti kontsentraatide kohta, mis saadakse vedelate radioaktiivsete jäätmete ümbertöötlemise käigus. Kahtlemata kuuluvad need samuti radioaktiivsete jäätmete kategooria alla.
Suure hulga vedelate radioaktiivsete jäätmete tootmise probleem on eriti terav RBMK-1000 (kergvee grafiitaeglustiga) reaktoritega tuumajaamades, mille hulka kuulub ka Leningradi TEJ.
"Tuumaenergia kasutamise tulemusena Venemaal on tekkinud suur radioaktiivsete jäätmete hulk, kaasa arvatud ka vedelad radioaktiivsed jäätmed. Nende summaarne osakaal jäätmete koguhulgast varieerub erinevate reaktoritüüpide puhul 40-75 %.
Venemaa aatomielektrijaamade destillatsiooni jääkide koguhulka hinnatakse ~2∙105 m3. See number kasvab iga aastaga umbes 10 % võrra. Praeguseks on TEJ kogunenud kümneid miljoneid kuupmeetreid vedelaid radioaktiivseid jäätmeid ja nende hoidlate reserv on peaaegu ammendatud. Näiteks on Leningradi TEJ ladustamise hoidlad praktiliselt 100% mahus täidetud.
Keskkonnamõju hindamise aruannete andmetel oli nelja jäätmete ladustamise hoidlasse 2012. aasta alguseks kogunenud 9210 kuupmeetrit vedelaid radioaktiivseid jäätmeid, mille koostises on 137 Cs, 134 Cs, 60 Co eriaktiivsusega 1,15 - 3,11 megabekrelli ühe liitri kohta.
On kerge arvutada, et Leningradi AEJ juba kogutud 9210 tonni vedelad radioaktiivsed jäätmed sisaldavad umbes 20*101Bq (20 tuhat gigabekrelli) ohtlikke 137Cs, 134Cs ja 60Co radionukliide.
Vedelate radioaktiivsete jäätmete hulk kasvab 2040.aastaks rohkem kui kolm korda ja jõuab 28896 m3.
Olemasolev vedelate jäätmete ümbertöötlemise tehnoloogia tõi endaga suure koguse tahkete radioaktiivsete jäätmete moodustamise. Selletõttu tehakse ettepanek hakata kasutama uut tehnoloogiat.
Probleemi lahendamiseks tuleks ehitada kaks uut jäätmete ladustamishoidlat ning luua vedelate radioaktiivsete jäätmete ümbertöötlemise kompleks, mis kujutaks endast keerulist keemiatootmisettevõtet. Ümbertöötlemistehase töösse hakkamisel kahekordistuks olemasoleva kompleksi personali hulk, kes töötaksid kolmes vahetuses. See tähendaks maksimaalselt 367 inimese tööd ümbertöötlemistehases.
Lugu on originaalis avaldatud rahvusvahelisel uudistesaidil Bellona.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta