Alustagem kõigepealt segaduse vältimiseks sellest, mida sotsiokraatia ei ole – nimelt ei ole sotsiokraatial mingisugust otsest seost sotsiaaldemokraatia ega sotsialismiga. Ainus ühendav lüli on ladinakeelne sõnatüvi ’socius’, mis tähendab sõpra, seltsilist või liitlast ehk inimesi, kes on omavahel heatahtlikus suhtes ning mis on aluseks mõistele ’sotsiaalsus’ ja inglisekeelsele ühiskonna mõistele ’society’. Sotsiokraatiat võib eesti keeles lahti mõtestada kui ringidel ja nõusolekul põhinevat juhtimisviisi. Seniks kuni suupärasemat sõna pole eesti keeles leiutatud, jääme selguse huvides mõiste ’sotsiokraatia’ kasutamise juurde.

Tänase sotsiokraatia meetodi juured on 20. sajandi keskpaigas kui Hollandi koolijuht Kees Boeke võttis tänaseni tegutsevas Bilthoveni koolis kasutusele juhtimisviisi, mis põhines kõigi – nii õpetajate kui õpilaste – üksmeelel. Boeke sai inspiratsiooni ka kveekerite (kristlik religioosne liikumine, mis rõhutab võrdsust, lihtsust ja rahumeelsust) konsensulikust otsustamismeetodist ning arendas sellest edasi juhtimisviisi kooli jaoks, mida nimetas sotsiokraatiaks. Boeke defineeris kolm põhireeglit:

1) arvesse tuleb võtta kõikide liikmete huvisid ja iga liige peab austama rühma kui terviku huvisid,

2) kui ei leita lahendust, mida kõik aktsepteeriksid, siis tegevust ei toimu,

3) kõik liikmed peavad aktsepteerima otsuseid, mis on vastu võetud ühehäälselt.

Lisaks arendas ta välja ringistruktuuri, kus iga omaette tervik, nt klass või töörühm, moodustab otsuseid tegeva ringi ning ringid valivad kaks esindajat kesksesse, strateegilisemaid otsuseid tegevasse ringi. Arusaadavalt on sotsiokraatliku meetodi kasutamise puhul väga suur roll grupi liikmete vahelisel usaldusel ning sellele tuleb kogu organisatsioonis suurt tähelepanu pöörata.

Boeke koolis õppinud Gerard Endenburg võttis sotsiokraatia kasutusele oma perekonna elektroonikafirmas, mille juht ta oli. Ta täiendas meetodit oma füüsika ja küberneetika teadmistest pärineva tagasiside rolli suurendamisega meetodis. Endenburgi sotsiokraatia kasutab hierarhiat ringidest, mis vastavad organisatsiooni osakondadele, kuid see on ringikujuline hierarhia – ühendused iga ringi vahel kombineeruvad ja moodustavad tagasiside tsükleid ülevalt alla ja alt üles. Tagasiside liigub organisatsioonis alt üles ja ülevalt alla ning seda ei saa ignoreerida.

Kõik poliitilised otsused, reeglite loomine, mis on seotud ressursside jagamise või piirangutega töötamisel, nõuavad kõikide ringi liikmete nõusolekut. Igapäevaste tegevustega seotud otsuseid teeb töödejuhataja reeglite piires, mis on vastu võetud ringides. Poliitilised otsused (reeglite loomine), mis mõjutavad ettevõtet laiemalt, kui ühe ringi haldusala, võetakse vastu erinevate ringide esindajatest moodustatud kõrgema taseme ringis. Selline ühendatud ringidest struktuur, kus otsustatakse nõusolekust lähtuvalt, säilitab hierarhia efektiivsuse, jättes alles ringide ja selle liikmete samaväärsuse.

Sotsiokraatias eristatakse sõltuvalt koolkonnast kolm või neli aluspõhimõtet:

1. Nõusolek. Otsuste tegemisel kasutatakse nõusoleku põhimõtet, mis tähendab et minimaalselt on kavandatav otsus iga liikme jaoks piisavalt hea, et edasi minna ning piisavalt turvaline, et seda proovida. Kui kellelgi on kaalukas vastuväide, siis peab see põhinema liikme soovil edendada organisatsiooni kui tervikut. Kaaluka vastuväite korral otsust ei tehta ning hakatakse otsima lahendust, millega kõik liikmed nõus on.

2. Ringidesse organiseerumine. Organisatsiooni loomulikud tervikud, nt töörühmad, osakonnad, funktsionaalsed allüksused jms, moodustavad oma ringi, kus ainult selle grupiga seotud töökorralduslikke küsimusi iseseisvalt otsustatakse.

3. Topeltühendajad. Iga ring saadab kaks esindajat kesksesse strateegiliste otsuste ringi, kusjuures üks esindaja on info edastajaks ja teine liige info tagasitoojaks – seda nimetatake ka topeltühendamiseks.

4. Valimised läbi nõusoleku. Ka valimiste puhul kasutatakse nõusoleku põhimõtet. Aga kuna esindajate valimine on alati väga tundlik ja emotsioone tekitav teema, siis on see eraldi põhimõttena välja toodud. Ringi liikmed esitavad ennast või teisi liikmeid kandidaadiks ja põhjendavad oma valikut. Pärast arutelu saavad liikmed muuta oma kandidaati ja arutelu koordinaator soovitab valida tema arvates kõige tugevamate argumentidega kandidaati. Ringi liikmed võivad esitada vastuväiteid ja jätkata arutelu. Rolli korral, mis sobib paljudele liikmetele, võib arutelu jätkuda veel mitu ringi. Kui sobiv kvalifikatsioon on vähestel kandidaatidel, ei lähe valimistega kaua. Ring võib otsustada valida ka kedagi, kes pole veel ringi liige.

Sotsiokraatia rakendamise puhul organisatsioonis on võtmetähtsusega usalduse teadlik kasvatamine ning läbipaistvus ehk kõik organisatsiooni liikmed saavad neile vajalikku infot otsuste tegemiseks. Toimiv organisatsoonisisene sotsiokraatia suurendab kindlasti usaldust, aga ka organisatsiooni tõhusust, kuna kaob ära vajadus mitmete vahetasemete ja nende juhtimise järele.

Tänaseks on sotsiokraatia või selle vormid kasutuses ilmselt tuhandetes organisatsioonides maailmas, ühelt poolt koolides, kogukondades ja kodanikuühendustes, teisalt aga näiteks holakraatia nime all paljudes edukates kaasaegsetes ettevõtetes.

20.-22. märtsil toimub Tallinnas põhjalik sotsiokraatia meetodi koolitus.

Artiklis on kasutatud sotsiokraatiat tutvustavat artiklit Vikipeedias

Sarnased artiklid