Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.

Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras lausus, et Eesti on seadnud endale rohepöörde suunas liikumisel rea eesmärke. „Praegused trendid näitavad, et mitmete eesmärkide saavutamisest oleme kaugel ning mõnede saavutamisest me suisa kaugeneme,“ nentis Oras. „Näiteks kasvuhoonegaaside osas on nende heide oluliselt langenud ja me läheneme eesmärgile, kuigi nullemissiooni sihi saavutamine on veel kaugel. Taimekaitsevahendite kasutuse ja jätkusuutliku liikuvuse eesmärkide osas liigume me aga vastupidises suunas. Need on vaid mõned näited. Kuidas ühiskonnas olulisi sihtmärke nii sotsiaal-, majandus- kui ka keskkonnavaldkonnas üheaegselt saavutada on küsimus, mis vajab koostööd ja arutelu. Kuidas näiteks taastuvenergia ja elurikkuse esmapilgul vastu käivaid ambitsioonikaid sihte saavutada? Adekvaatsel seirel ning kommunikatsioonil on selles suur roll.“

 

Järjest olulisem on märgata keskkonnamõju

 

Riigikantselei rohepöörde koordinaator Kristi Klaas kirjeldas, et pikemat aega on olnud kesksel kohal majanduskasv, ent järjest enam on vaja kraadida, kuidas meie tegevus keskkonda mõjutab. „Kui arendame transporti või edendame põllumajandust, siis peaks keskkonnamõju tulust ettepoole seadma. Kui me seda praegu ei tee, siis on tulevikus tulu saamise šansid väiksemad, sest korvamatu keskkonnakahju on tehtud. See on kindlasti suur mõttemustri muudatus, mida vaja järjest enam inimesteni viia. Tihti arvatakse, et rohepööre on vaid kasvuhoonegaaside heite mõõtmine. Mõõta tuleb lisaks aga ka elurikkuse säilimist ja materjalide ringlusse võtmist,“ lausus Klaas. 

Eks rohepööret võibki täna näha erinevalt – ühest küljest on tegemist justkui ettevõtluse piiramisega lisakohustuste täitmise ja piirangutega, teisalt aitab see kaasa parema ja kvaliteetsema elukeskkonna tekkele ja loob paljudele ettevõtetele ning majandustele uusi ja nutikamaid võimalusi, kuidas tulu teenida ning konkurentsieelist saavutada. 

Paides toimunud arutelu vedas Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kommunikatsiooniekspert Anette Parksepp, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et kui rahvusvaheline eesmärk on planeedi keskmise temperatuuri kasvu hoidmine alla 1,5 kraadi, siis tegelikult oleme teel 2,7 kraadi suunas. Mida see meile tähendab, esitas Parksepp küsimuse.

 

Oleme sisenemas kaardistamata territooriumile

 

Tartu ülikooli professor Aveliina Helm hoiatas, et oleme sisenemas kaardistamata territooriumile. „Suurimad ohud on ennustamatus ja ekstreemsuste sagenemine. On asju, mida me ei suuda ette näha. Keskkonnaprobleemid hakkavad omakorda mõjutama inimühiskonda. See on maailm, mida soovime vältida,“ lausus Helm.

Klaas nentis, et praeguseid prognoose vaadates näeme, et kui me ei võta kasutusele uusi meetmeid, ei tee uusi investeeringuid, siis me kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärke ei saavuta. Mõnes sektoris – näiteks transpordis ja põllumajanduses – on trend pigem heite tõusu poole, nagu osutas ka Oras. „Seetõttu olemegi olukorras, kus Ukraina sõja puhkemise järel tuli uuesti rohkem põlevkivi kasutada, sest taastuvenergiasse pole seni piisavalt investeeritud. Sellel oli omakorda mitu põhjust. Rohepööre pole olnud nii prioriteetne – pole olnud suurt tagant tõukavat jõudu nagu praegune Ukraina sõda.“ Ka inimeste suhtumine, mis on kohati olnud pigem tagasihoidlik või lausa skeptiline, on takistanud taastuvenergiaparkide rajamist.

Loe edasi statistikablogist. Tutvu ka rohepöörde mõõdikute ja trendidega statistikaameti kodulehel.

Sarnased artiklid