Viimasteks keskkonnanõuetele mittevastavateks tavajäätmete prügilateks olid Oru, Käina, Sillamäe, Sõmeru, Adiste, Kudjape, Aardlapalu, Valga, Viljandi ja Räpo prügilad. Sulgemisele kuulusid ka Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete prügilad.

Kuigi prügilad enam uusi jäätmeid vastu ei võta, vältavad nende korrastamistööd veel kuni aastani 2013. Suletavate prügilate juures on jäätmelubade alusel võimalik ehitus-lammutusjäätmete sortimine ning biolagunevate jäätmete kompostimine. Viimaseid jäätmeliike saab kasutada ka prügilate korrastamisel (katmisel), kui selline võimalus on sulgemisprojektiga ette nähtud.

1990. aastateni kuulus prügila pea iga suurema asula ning ettevõtte juurde, keskkonnaalane kontroll ja järelvalve nende üle reeglina puudus. Alates 1990. aastate keskpaigast hakati keskkonnaohtu ja -reostust põhjustavaid prügilaid järk-järgult sulgema. Protsessi kiirendas Eesti liitumine Euroopa Liiduga. Euroopa Liidu Nõukogu võttis juba 1999. aastal vastu direktiivi 1999/31/EÜ, mis sisaldas nõudeid uutele prügilatele, mille avamiseks luba taotletakse. Juba töötavate, ent nõuetele mittevastavate prügilate osas olid liikmesriigid kohustatud võtma meetmeid, millega tagatakse, et need prügilad ei või tegutsemist jätkata hiljemalt 8 aastat pärast ülevõtmistähtaega (milleks oli 16.07.2001). Vastavad normid võeti Eesti Euroopa Liiduga liitumise ajaks üle jäätmeseadusesse.

Keskkonnaministeeriumi andmetel on alates 2000. aastast jäätmeluba antud viiele kõikidele tänapäeva tehnilistele ning keskkonnakaitselistele normidele vastavasse prügilale (Jõelähtme, Uikala, Väätsa, Torma ja Paikuse). Eeldatakse, et üks selline prügila suudab teenindada mitut maakonda vähemalt järgnevad 30 aastat, jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise korral isegi kauem. 16. juulist 2009 on need ainsad prügilad, millesse tavajäätmeid ladustada saab. Seega puudutab prügilate sulgemine eelkõige Kagu-Eestit ning Lääne-Eesti saari.

Põhjused, miks nendes piirkondades nõuetele vastavat prügilat ei ole, on erinevad. Lääne-Eesti saarte puhul loobuti oma prügilast, kuna vastava uuringu kohaselt on majanduslikult otstarbekam tekkivaid jäätmeid koha peal taaskasutada ning suunata ladestamisele kuuluvad jäätmed mandril asuvasse prügilasse. Kagu-Eestisse regionaalprügila rajamise nimel asutati sealsete kohalike omavalituste poolt juba aastal 2003 AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus, ent prügilale sobiva asukoha valik on seni ebaõnnestunud.

2003. aasta 9. juuli otsusega kehtestas Nõo vallavolikogu küll Laguja külla planeeritud regionaalprügila ja seda ümbritsevate maa-alade detailplaneeringu, ent kohalikud elanikud vaidlustasid selle. Riigikohus andis oma 9. märtsi 2005 otsusega õiguse kohalikele elanikele. 2007. aasta lõpus algatati Kõlleste valla üldplaneering, mis pidi sisaldama jäätmekäitluskoha valikut, kuid kohalike elanike vastuseisu tõttu üldplaneeringuga seda ei kehtestatud. Kagu-Eesti omavalitsuste poolt regionaalprügila rajamiseks loodud Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS on äriregistri andmetel likvideerimisel.

Seega tuleb hetkel Viljandi-, Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaal tekkivad jäätmed suunata Pärnu-, Järva- või Jõgevamaale. Kuigi esmapilgul võivad vahemaad tunduda pikad, pole jäätmete vedu 150 km kaugusele midagi enneolematut. Seejuures tuleb arvesse võtta, et kõik tekkinud jäätmed ei kuulu sugugi ladustamisele, vaid suur hulk jäätmetest on taaskasutatavad või mehhaanilis-bioloogiliselt töödeldavad. Sellest hoolimata on hetkel plaan rajada täiendav tavajäätmete prügila  Viljandimaale Polli külasse.

Planeeritavad jäätmeseaduse muudatused karmistavad ka jäätmeveoga liitumisest vabastamise korda

Ettevalmistamisel olevad jäätmeseaduse (JäätS) muudatused muudavad oluliselt rangemaks seni praktikas laialt levinud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kriteeriumeid. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole mitteliitunuks lugemise juhtumid hetkel praktikas mitte erandlikud vaid pigem rutiiniks, sagedased on vabastused algsest jäätmevaldajate nimekirjast 20-40% ulatuses.

Üheks olulisemaks muudatuseks on kehtiva JäätS § 69 lg 4 osas. Seni kehtiv regulatsioon näeb ette, et mitteliitunuks lugemine otsustatakse valla- või linnavalitsuse poolt erandkorras, põhjendatud avalduse alusel. Eelnõu kohaselt muudetaks antud sätet selliselt, et jäätmeveoga liitumisest vabastamise aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse veendumine selles, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Lisaks sellele pannakse kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus vabastamise asjaolude tõesust eelnevalt kohapeal kontrollida. Kohaliku omavalitsused on kohustatud asutama ka jäätmevaldajate registri.

Samuti karmistatakse jäätmeveoga liitumisest vabastatud isikute aruandmiskohustuse tingimusi. Jäätmevaldaja, kes on kohustuslikust liitumisest vabastatud, peab kohaliku omavalitsuse üksusele esitama hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks kirjaliku selgituse selle kohta, mis jäätmed ja kellele ta on aasta kestel käitlemiseks üle andnud koos seda tõendavate dokumentidega. Kui sellist selgitust ei esitata, loetakse isik korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates 21. jaanuarist.