Keskkonnaamet on hüvitanud 2013. aastal suurkiskjate poolt karjakasvatajatele ja mesinikele tekitatud kahjud. Hundi poolt Eestis murtud kariloomade arv on võrreldes eelmise kahe aastaga oluliselt langenud, pruunkaru rüüstatud mesitarude arv kasvanud ning ilvese tekitatud kahjustused on muutunud väga haruldaseks. Kokku hüvitas Keskkonnaamet möödunud aastal suurkiskjate tekitatud kahjustusi 121 332 euro ulatuses.

Looduskaitseseaduse ja Euroopa Liidu regulatsioonide järgselt hüvitatakse Eestis põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused. Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse täiel määral, kahjusaaja kanda jääb seaduses ettenähtud omavastutuse osa 64-128 eurot aasta kahjude kohta. 

2013. aastal laekus Keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 153-lt erinevalt kahjusaajalt kokku 203 taotlust. Olulisemad kahjustused on seotud huntide poolt lammaste murdmisega. 2013. aasta jooksul murti huntide poolt Eestis 647 lammast, mis on kolmandiku võrra väiksem kui näiteks 2011. aastal. Huntide murtud lambad moodustavad 0,74% kõikidest Eestis ametlikult registreeritud lammastest. Vähesel määral murdsid hundid ka vasikaid, koeri ja kodukitsi. Pruunkarude poolt rüüstati 2013. aastal kokku 157 mesitaru, karude poolt murti ka mõned veised ja lambad. Ilvese arvukus on Eestis oluliselt langenud ning see kajastub tema tekitatud kahjude väga olulises vähenemises. Kokku hüvitati Keskkonnaameti poolt 2013. aastal suurkiskjate tekitatud kahjustusi 121 332 euro ulatuses.

„Suurkiskjate poolt põllumajandus- või lemmikloomale tekitatud kahjustusest peaks looma omanik viivitamatult teavitama Keskkonnaametit, kes hindab seejärel kohapeal kahju suurust. Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Kahjude tekkimise riski saab erinevate ennetusmeetmetega oluliselt vähendada iga loomaomanik. Keskkonnaamet hüvitab 50% ulatuses kulutused, mis on tehtud looma poolt tekitatud kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele. 2013. aastal esitati erinevate ennetusmeetmete rakendamiskulude hüvitamiseks taotlus 21 põllumajandustootja poolt ning nende tehtud kulutused hüvitati osaliselt kokku ligi 28 700 euro ulatuses.

Suurkiskjad on Eesti looduse osa ja meie põlislooduse hea tervise indikaatorid. Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad katsuvad vähese vaevaga oma toidu kätte saada ning inimese vara kasutamine tuleks neile teha võimalikult keeruliseks.

„Eesti loodushoiu sümbolite ja tegevusprioriteetide hulka kuuluvad nii traditsioonilise põllumajandustegevuse abil hooldatud kooslused kui meie elujõuline suurkiskjate fauna. Kiskjakahjude esinemiskohtade asetsemises ja ulatuses väljendub ennekõike suurkiskjatele sobilike elupaikade paiknemine ning nende loodusliku toidu ja kariloomade kättesaadavus,“ ütles Talvi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta