Põhjapoolkera 2023. aasta suve ja mere pinnatemperatuuride andmed näitavad, et suvi oli kõige soojem mõõtmisajaloos. Arvutipõhised analüüsid põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel osutab Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimabülletääne, kus teavitab globaalset pinnatemperatuuri, mere jääkatet ja hüdroloogilisi muutujaid puudutavatest nihetest. Käesoleval kuul on sellesse pressiteatesse lisatud kõige esileküündivamad andmed põhjapoolkera 2023. aasta suve ja mere pinnatemperatuuri kohta.

2023. aasta silmatorkavused juuni, juuli ja augusti kohta

• Suveperiood juuni-juuli-august (JJA) oli 2023. aastal globaalselt mõõteajaloo kõige soojem ja seda ülekaalukalt, sest keskmine temperatuur oli 16,77°C, s.o. 0,66 °C kõrgem keskmisest.
• Euroopa keskmine temperatuur suveperioodil oli 19,63 °C, mis kerkis keskmisest 0,83 kraadi kõrgema temperatuuriga soojuselt viiendale kohale suvede seas.
• JJA 2023 esines mere pinnatemperatuuri (sea surface temperature SST) rekordilise soojenemisega seotud anomaaliaid Põhja-Atlandil ja maailmameres.
• JJA 2023 esines mitmetes Euroopa piirkondades mereleitsakuid, muuhulgas Iirimaa ja Suurbritannia ümbruses juunis ja üle kogu Vahemere juulis ja augustis.
• JJA 2023 sadas keskmisest rohkem enamikus Lääne-Euroopast ja Türgis, kus see tõi kaasa kohalike rekordite purunemise ja mõnel juhul ka üleujutusi, aga samuti Põhja-Ameerika lääne- ning kirdeosas, paiguti Aasias, Tšiilis ja Brasiilias ja Loode-Austraalias.
• Islandil, Alpide piirkonnas, Põhja-Skandinaavias, Kesk-Euroopas, ulatuslikel aladel Aasias, Kanadas, Põhja-Ameerika lõunaosas ja enamikus Lõuna-Ameerikast kogeti vastupidiselt keskmisest kuivemaid tingimusi. Mõnes piirkonnas tõid need kuivad olud kaasa märkimisväärseid maastikupõlenguid.

August 2023 – olulisim maapinnalähedase õhutemperatuuri kohta

• August 2023 oli globaalses plaanis mõõtmisajaloo kõige soojem ja ühtlasi soojem kui kõik kuud peale juuli 2023.
• Maapinnalähedase õhutemperatuuri globaalne keskmine 16,82°C oli augustis 2023 0,71 °C soojem kui augustikuu keskmine perioodil 1991-2020 ja 0,31 °C soojem kui eelmine kõige soojem august 2016. aastal.
• Kõnealune kuu oli hinnanguliselt 1,5 °C soojem keskmisest tööstuseelsel perioodil 1850-1900.
• Põhjapoolkeral kogeti paljudes piirkondades kuumalaineid, sealhulgas Euroopa lõunaosas, Ühendriikide lõunaosas ja Jaapanis.
• Keskmisest palju kõrgemaid temperatuure esines Austraalias, paljudes Lõuna-Ameerika riikides ning enamikus Antarktikast.
• Merepinnalähedane õhutemperatuur ületas ülekaalukalt keskmist mitmetes teistes regioonides.
• Ülemaailmse temperatuuri anomaalia 2023. aasta esimese kaheksa kuu (jaanuar-august) kohta paigutub mõõteajaloos soojuse poolest teisele kohale, jäädes kõigest 0,01 °C alla aastale 2016, mis on hetkel kõige soojem mõõteajaloos.

Nagu ütles Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) asedirektor Samantha Burgess: „Globaalsed temperatuurirekordid jätkavad purunemist 2023. aastal, mil kõige soojem august järgneb kõige soojemale juulile ja juunile, mis toob kaasa põhjapoolkera kõige soojema suve mõõteajaloos alates 1940. aastast. 2023 on praegu soojuselt teisel kohal, jäädes ainult 0,01 kraadiga maha 2016. aastast, kusjuures aasta lõpuni on jäänud veel neli kuud. Samal ajal andis maailmameri augustikuus tunnistust kõige soojemast ööpäevasest pinnatemperatuurist (daily surface temperature) mõõtejaloos ja osutus kõige soojemaks kuuks ajaloos. Teaduslik tõestusmaterjal on ülekaalukas – näeme tulevikus veelgi rohkem kliimarekordeid ja ühiskondi ning ökosüsteeme tabavaid intensiivsemaid ja sagedasemaid ekstreemseid ilmastikunähtusi, kuni me ei lõpeta kasvuhoonegaaside emiteerimist.“

August 2023 – olulisim merepinna temperatuuri kohta

• Globaalsed merepinna keskmised temperatuurid jätkasid kasvamist ka augustikuus, millele eelnes pikk, aprilliga 2023 alanud ebatavaliselt kõrgete temperatuuridega periood.
• Alates 31. juulist kuni 31. augustini 2023 on maailmamere keskmine pinnatemperatuur ületanud iga päev eelnevaid rekordeid märtsist 2016.
• August tervikuna tõi kaasa kõrgeima maailmamere pinnatemperatuuri kuukeskmise mõõtmiste ajaloos (20,98 °C), ületades ülekaalukalt augustikuu keskmist, anomaaliaga 0,55 °C.
• Põhja-Atlandi merepinna temperatuurid purustasid 5. augustil viimase ööpäevase rekordi, mis oli 24,81 °C ja mõõdeti septembris 2022, ning sestpeale on temperatuurid iga päev püsinud sellest tasemest kõrgemal, püstitades 25,19 °C juures uue rekordi 31. augustil.
• Mereleitsakud kujunesid Põhja-Atlandil Ibeeria poolsaarest läänes, kuid kahanesid enamikus Vahemerest.
• El Niño tingimused jätkasid arenemist Vaikse ookeani ekvatoriaalses idaosas.

August 2023 – olulisim merejää kohta

• Merejää ulatus Antarktikas püsis aastaaja kohta rekordiliselt madal – 12% madalam kuukeskmisest, olles augustikuu kohta ülekaalukalt suurim negatiivne anomaalia satelliitvaatluste algusest saadik.
• Merejää kontsentratsioon jäi keskmisele kõige rohkem alla põhjapoolses Rossi meres ja Lõuna-Atlandi ning India ookeani sektorites, samas kui keskmisest kõrgemaid kontsentratsioone leidus Bellingshauseni-Amundseni mere sektorites.
• Jää ulatus Põhja-Jäämeres oli veelgi madalam kui juulis (10% allapoole keskmist), kuid märksa kõrgem kui rekordiline miinimum augustis aastal 2012.
• Ehkki enamik Põhja-Jäämere keskosast andis tunnistust keskmisest madalamatest jääkontsentratsioonidest, leidus Kara ja Laptevite merede põhjapiirkondades keskmisest kõrgemaid kontsentratsioone.
•  

August 2023 – olulisim hüdroloogiliste muutujate kohta

• Augustis 2023 valitsesid keskmisest märjemad tingimused suures osas Kesk-Euroopast ja Skandinaaviast, kusjuures rängad sajud tõid sageli kaasa üleujutusi. Keskmisest märjem oli ka osades Ida-Euroopa piirkondades.
• Ibeeria poolsaare, Lõuna-Prantsusmaa, Islandi ja suure osa Ida-Euroopa, sealhulgas Balkani lõunaosa kohal valitsesid keskmisest kuivemad olud, kusjuures Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias ja Portugalis esines maastikupõlenguid.
• Keskmisest märjem oli Põhja-Ameerika kirde- ja lääneosas; Kaliforniat ja Lääne-Mehhikot tabas orkaan Hilary, vallandades üleujutusi. Ka paljudes Aasia suurtes regioonides oli keskmisest niiskem, vihmasajud põhjustasid maalihkeid Tadžikistanis ja kohati ka Tšiilis ning Brasiilias.
• Keskmisest kuivemad regioonid olid Ühendriikide lõunaosa ja Põhja-Mehhiko, ka osad Aasia piirkonad ja enamik Lõuna-Ameerikast.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta