Laialt levinud vabatahtlik tegevus on tervislikult toimiva ühiskonna üheks oluliseks indikaatoriks. Ühiskond on edasijõudnud, kui selle liikmetel on oma kogukonna priitahtlikuks abistamiseks aega ja head tahet. Sellest sammuke edasi on professionaalse vabatahtlikkuse levik, mille olemusest  ja Eestis esinemisest rääkisid Bioneer.ee-le VTA ning Swedbanki esindajad.

Eestis lihtsamatele talgutöödele ja ürituste korraldamisele abiks vabatahtlike leidmisega probleeme ei ole. Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusele (VTA) laekunud tagaside põhjal on seesugustesse algatustesse abikäte kaasamine tänaseks juba suhteliselt lihtne.

Järjest otsustavamalt ollakse aga  liikumas Lääneriikide eeskujul just pikaajaliste professionaalsete vabatahtlike leidmise ning oskuslikuma kaasamise suunas.

Professionaalsed vabatahtlikud või professionaalidest vabatahtlikud?

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulikese Männi sõnade kohaselt on professionaalse vabatahtlikkuse näol tegemist mõistega, mille tähenduse üle alles arutletakse nii meil kui mujal. Seetõttu võiksime tema sõnul rääkida pigem professionaalidest vabatahtlikest, mitte professionaalsetest vabatahtlikest.

„Kui professionaalid teevad vabatahtlikku tööd, siis nad panustavad tasuta ja heategevuslikel eesmärkidel oma erialaseid teadmisi ja oskusi,“ selgitas Mänd mõiste taha peituvat sisu.

See eeldab tema arvates aga nii koostööd ühenduste kui äriettevõtete vahel, aga ka suuremat professionaalsust ühendustelt nimelt inimeste juhtimise vallas.

Professionaalse abi vastuvõtt kui Achilleuse kand

Eestis tegutsevatest äriettevõtetest, kes aktiivselt töötajate professionaalset vabatahtlikkust toetavad, on üheks ilmekaks näiteks Swedbank, kus on selle arendamisega teadlikumalt tegeletud 2005. aastast.

Swedbank ASi jätkusuutliku ettevõtluse ja koostöösuhete juhi Maris Ojamuru sõnul on samuti seni vabatahtliku tegevuse arendamise juures üheks suurimas väljakutseks olnud vabaühenduste nõrk suutlikkus oma vajadusi selgelt määratleda ja professionaalset tuge vastu võtta.

„Vabaühenduste mõttemaailma on vaja importida senisest enam ärifilosoofia põhimõtteid, mis paneks organisatsioone mõtlema ressursside kasutamise, turundamise, kommunikatsiooni ja eesmärgipõhise juhtimise küsimuste üle, samal ajal säilitades neile omapärase pühendumuse ja energia,“ ütles Ojamuru.

Tema sõnul võimaldaks ühenduste selles suunas liikumine ettevõtete vabatahtlikke senisest efektiivsemalt rakendada.

Eesmärgiks kasu kõigile osapooltele

Samme soovitud suunas on VTA juhataja Tuulikese Männi sõnul juba tasapisi astuma hakatud.

„Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus pakub ühendustele vabatahtlike kaasamise ja juhtimise koolitusi, “ kinnitas Mänd ning lisas, et eesmärgiks on hakata vabaühendusi ja vabatahtlikust tegevusest huvitatud ettevõtteid omavahel kokku viima, pidades silmas, et  koostööst saaks kasu kõik osapooled.

„Kogukonnas tehakse midagi kasulikku ära, vabaühendus saab oma tegevuste elluviimisel professionaalset abi ja lisajõudu ning ettevõte saab paremini värvata, motiveerida ja arendada oma töötajaid,“ loetles ta hästi töötava professionaalidest vabatahtlike kaasamise süsteemi plusse.

Swedbanki jätkusuutliku ettevõtluse juhi Maris Ojamuru kohaselt mängibki vabatahtlik tegevus ettevõttes üha olulisemat rolli töötajate arendamisel, koolitamisel ja motiveerimisel. Samas ei maksa unustada ühiskondlikku kasu.

„Vabatahtlikkuses on suur jõud – inimeste vaba tahe omab suurt jõudu ja energiat, seda oleks patt ühiskonna arenguks kasutamata jätta,“ ütles Ojamuru.

Professionaalist vabatahtlik jagab erialast kompetentsi

Vanus, eriala või hiiglaslik kogemustepagas pole aga professionaalist vabatahtlikuks hakkamise juures sugugi määravad. Nii võivad professionaalist priitahtlikuks olla ka pensionärid, kes tööl enam ei käi, aga kelle kompetents pole kuhugi kadunud, või tudengid, kes juba õpingute kõrvalt oma teadmisi ja oskusi pakuvad.

„Professionaalist vabatahtlik on saanud vajaliku hariduse või ettevalmistuse, olgu siis ülikoolis, kursustel või töö käigus ja kasuks tuleb vastaval alal tegutsemise kogemus,“ ütles Tuulike Mänd.

Oma erialaseid oskusi saavad Männi sõnul pakkuda personalitöötajad, arhitektid, ehitajad, programmeerijad, kujundajad, elektrikud ja paljude teiste erialade esindajad.

„Kui tuua näiteid, siis kriisipiirkonda saab meditsiinilist abi andma minna ainult professionaal – vastava hariduse ja kogemusega arst,“ sõnas ta, „ning Tartu Ülikooli tudengid pakuvad juba aastaid praktika ja kogemuste omandamise eesmärgil juriidilist ja psühholoogilist nõustamist.“

Seda, kas vabatahtliku puhul on tegemist sobiva professionaaliga, peab Männi sõnul aga hindama ja otsustama vabatahtlikku kaasav ja tema tegevust korraldav organisatsioon.

Algus on igaühe enda teha

Swedbankis saab vabatahtlike algatuste puhul määravaks eelkõige töötajapoolne tahe ja initsiatiiv. Swedbanki vabatahtlikud võivad olla seega kõik, kes tunnevad, et neil on tahtmine endast midagi anda ja midagi uut kogeda või õppida.

„Me ei vali neid, kuna inimene leiab enda võimetele ja oskustele sobiva suuna ise,“ ütles vastutustundliku ettevõtluse juht Maris Ojamuru, „seetõttu on meil palju näiteid juhtkonnaliikmetest kuni klienditeenindajateni.“

Koostööd tehakse partnerorganisatsioonidega, millega 90% ulatuses sidemed vabatahtlikkuse valdkonnas alguse saanud Swedbanki poolsetest initsiatiividest.

„Otsime organisatsioone, kes tahaks tulla enda vajadusi tutvustama vabatahtlike laadale jne,“ sõnas Ojamuru, „Samas on üksikuid projekte, kus organisatsioon teab täpselt - millises mahus, millise oskusega vabatahtlikke nad vajavad.“

Tulevikusammuks on murekohtade lahendamine

Probleemne on ettevõttel senini olnud saada konkreetsemat ülevaadet panustatud tundide osas. Seega on ettevõtete ja ühenduse koostööks oluline töötada välja efektiivsem meetod vabatahtliku tegevuse mahu hindamiseks.

Ojamuru sõnul on viimaste aastate jooksul ettevõtetes toimunud tööaegade efektiivistamine muutnud töötajad ka valivamaks ja kriitilisemaks, mistõttu peab vabatahtliku kaasamine ja edasise tegevuse korralduse tase kindlasti paranema.

„Vaja oleks vabatahtliku tegevuse väärtuse selgemat väljatoomist ühiskonnas ja sellele järgnevat jätkusuutlikku tegevuskava, mis hõlmaks vabaühenduste arendamist ja ettevõtjate toetamist vabatahtliku töö edendamisel,“ ütles ta tulevikult oodatavate arengute kohta.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.