Swedbanki Baltikumi-ülesest uuringust selgus, et Eesti elanike huvi keskkonnasäästlike valikute osas on leige. Kuigi paljudel elanikel on plaanis uue auto või elamu soetamine ning kodu renoveerimine, siis omab keskkonnajalajälg valikute tegemisel väikest mõju.

Uuringufirma Norstat läbiviidud küsitluses uuriti elanike suhtumist ja tulevikuplaane seoses auto ja kodu omamise, eluaseme renoveerimise ja energiasäästlike lahenduste kasutamise osas. Tulemustest selgus, et enamik eestlasi omab bensiini või diiselmootoriga sõidukit. Uue sõiduki ostul kaaluks elektriautot küll 58% vastanutest, kuid 21% arvab, et teeb seda alles enam kui kümne aasta pärast.

„Eestlased eelistavad endiselt sisepõlemismootoriga sõidukeid ja elektriautod moodustavad vaid 3–4% soetatud sõiduautodest.  Kaksteist aastat tagasi alustasid Swedbank ja Kredex koostööd, mille kohaselt sai Swedbankist esimene finantsasutus Eestis, kes pakkus soovijatele elektriauto ostu rahastamist. Toona oli selle võimaluse kasutajaid palju. Kui riigi toetus elektriauto ostmisel kadus, langes järsult ka elektriautode ostjate arv. Selle aasta 6. veebruarist pakub Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) nullheitega sõidukite ehk täiselektriliste sõidu- ja kaubaautode ostmiseks 4000 euro suurust tuge ja elektriautode müüginumbrid on taas tõusuteel. See näitab selgelt, et keskkonnasõbralikele sõidukitele üleminekuks on toetused vajalikud. Näiteks eelmisel aastal finantseeris Swedbank kokku üle saja eraisiku elektriauto ostu. Sellel aastal oleme esimese poolaastaga finantseerinud eraisikutele aga juba rohkem elektriautode oste, kui tervel eelmisel aastal kokku. Popimad on Teslad ja Nissanid. Teadlikkus küll kasvab, sest aina enam jälgitakse sõidukite igapäevakulusid, kuid piirajaks on hind. Küll aga saame Swedbanki poolt keskkonnasõbralikke valikuid toetada, pakkudes madala CO2 heitega sõidukitele soodsama intressiga liisingut,“ kommenteeris Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

Uuringust selgus samuti, et iga viies Eesti elanik plaanib uut kodu soetada. Ostu ajendiks on 43% Eesti elanike puhul soov suurema eluruumi järgi, 41% puhul soov elada eramajas ja 35% soov elada kõrgema energiaklassiga kodus. „Positiivne on näha, et võrreldes Läti ja Leeduga väärtustatakse Eestis hea energiaklassi ja seega ka madalamate kuludega eluaset rohkem. Võrdluseks motiveerib kõrgem energiaklass Lätis koduostu 23% vastanute ja Leedus 24% vastanute puhul. Üheks põhjuseks võib olla Eestis A-klassi varadele pakutavad soodsamad laenutingimused, aga ka eelmise talve kõrged energiahinnad,” ütles Ulla.

Kodu renoveerimisel peab 28% Eesti elanikest energiasäästlikkust oluliseks motivatsiooniks, mis on veidi madalam kui Lätis (35%) ja Leedus (39%). Samas kõigi kolme riigi puhul peetakse keskkonnajalajälge renoveerimisel kõige ebaolulisemaks aspektiks. Vaid 17% Eesti elanikest leiab, et keskkonnajalajälg on renoveerimisel väga oluline, Lätis ja Leedus on see vastavalt 20% ja 31%. „Mõistetavalt mõeldakse kodu renoveerimisel peamiselt hinnale ja rahalistele võimalustele ning keskkonnajalajälg jääb tagaplaanile. Seda on võimalik muuta teadlikkuse tõstmisega, pakkudes inimestele laiemas valikus tooteid ja teenuseid ning näidates, et väiksema keskkonnajalajäljega saab renoveerimisel kulusid kokku hoida,” ütles Ulla.

Elektroonikaseadmete puhul on Läti ja Leedu elanike teadlikkus energiatõhususest on veidi kõrgem (vastavalt 65% ja 66%), võrreldes Eesti elanikega (58%). Samas on Lätis ja Leedus ka rohkem kasutusel A-klassi seadmeid, vastavalt 42% ja 41%. Võrdluseks Eestis kasutab A-klassi seadmeid 31% elanikest. „Energiatõhusate seadmete kasutamine vajab Eestis veel tähelepanu, sest tegemist on hea viisiga oma igapäevaelus keskkonnajalajälge vähendada,” lisas Ulla.

Kokkuvõttes näitavad uuringu tulemused, et huvi energiasäästlike lahenduste vastu on Eestis ja Baltikumis laiemalt küll tuntakse, kuid piirangud seab tihti hind. „Eesti suurima pangana tajume oma mõju ja vastutust ning seepärast on meie eesmärgiks toetada keskkonnasäästlike valikute tegemist, seda kas läbi soodsamate laenutoodete või pakkudes jätkusuutlikke investeerimisvõimalusi,” nentis Ulla.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta