Ajakirjas Nature avaldatud uurimistöö kohaselt võib juba sellel sajandil leida biosfääris aset kiire ja pöördumatu muutus, mille tagajärjed võivad olla inimkonnale traagilised, edastas YLE.

Taoline sünge prognoos ei haaku seni levinud käsitlusega, mille kohaselt halveneb maakera keskkonnaseisund järk-järgult ning meie elukeskkonna letaalse lõpuni kulub veel aastasadu.

Uurimisrühma kuulusid bioloogid, ökoloogid, geoloogid ja paleontoloogid kolmelt erinevalt mandrilt, kes võrdlesid mandrite eriperioodide globaalsete muutuste bioloogilisi mõjusid sellega, mis toimub maailmas praegu.

Ühe peamise mõjutegurina võttis uurimisrühm arvesse maailma elanikkonna jätkuva kasvu, mis suureneb praeguselt seitsmelt miljardilt inimeselt aastaks 2050 9,3 miljardi inimesi. Samuti on üks olulisemaid mõjutegureid ilmasiku soojenemine, mis juba praegu on purustanud ÜRO poolt eesmärgiks seatud kahe Celsiuse kraadi piiri.

Näiteks, et pidada ülal praegu maakeral elavaid inimesi, tuleb 43 protsenti maakera vabast pindalast kasutada kas põllumajanduses või inimeste asustuseks. Kui rahvastiku juurdekasv aga jätkab, siis ületakse 50 protsendi piir juba 2025 aastal.

Uuringu läbiviijate hinnangul kurnab intensiivne põllumajandus aga põllumaad välja, mistõttu seniste maailma nn viljaaitade võimekus kasvatada  maisi, nisu, riisi ja muid kultuure väheneb tunduvalt.

California ülikooli professori ja juhtiva uurija Anthony Barnosky hinnangul näitavad uurimistulemused üheselt, et kui maailma biodiversiteet väheneb, siis on sellel väga tõsised tagajärjed kogu inimkonna heaolule. Sealjuures võib see muutus aset leida juba lähiaastakümnete jooksul.

Briti Columbia ülikooli biodiversiteedi professori Arne Mooers’i hinnangul pole inimkond teinud kahjuks midagi märkimisväärset, et lükata edasi see saatuslik hetk, millest tagasiteed enam pole.