Takistamaks marutaudi levikut ja kaitsmaks koduloomi ja inimest
marutaudi nakatumise eest viib Veterinaar- ja Toiduamet 11. maist kuni
5. juunini läbi rebaste ja kährikute suukaudse vaktsineerimiskampaania
kogu Eesti territooriumil. Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast ja
Saaremaast ning liigutakse edasi läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku
ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini.
marutaudi nakatumise eest viib Veterinaar- ja Toiduamet 11. maist kuni
5. juunini läbi rebaste ja kährikute suukaudse vaktsineerimiskampaania
kogu Eesti territooriumil. Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast ja
Saaremaast ning liigutakse edasi läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku
ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini.
- Elurikkus ja looduskaitse
- Maaeluministeerium
- 11. mai 2009
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse
spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul
põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud
marutaudi vaktsiin. Külvamine toimub õhust väikelennukite abil.
Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal.
Lennuvahendid lendavad madalalt, selleks, et tagada piisav nähtavus.
Vaktsineerimisprogrammi senised tulemused on väga head. 2008. aasta vaktsineerimise efektiivsuse kontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 90% sihtgrupi loomadest. Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudis loomade arv. 2008 aastal avastati ainult kolm marutaudijuhtumit: marutaudi leiti Harjumaal rebasel ja koeral ning Raplamaal lambal. Viimane marutaudijuhtum Eestis leiti 2008 a. märtsikuus, 2009.-ndal aastal pole marutaudi diagnoositud.
Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Alates 2006.-ndast aastast vaktsineeritakse kogu Eesti territoorium kaks korda aastas- kevadel ja sügisel. Vaktsineerimiskampaaniaid jätkatakse seni, kuni on möödunud vähemalt kaks aastat viimasest marutaudijuhtumist. Metsloomade suukaudse vaktsineerimise abil on marutaudivabaduse saavutanud mitmed Euroopa riigid nagu Soome, Šveits, Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland, Austria, Saksamaa, Tšehhi.
Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta! Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. 2007 aastal diagnoositi kokku üle Eesti 4 marutaudijuhtumit, neist 2 kodu- ja 2 metsloomadel. 2006. aastal avastati marutaud 114 loomal.
Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et kasside ja koerte igaastane marutaudivastane vaktsineermine on loomaomanikele kohustuslik.
Lisainformatsioon: Enel Niin, projektijuht, telefon 50 99 836, email enel.niin@vet.agri.ee
Vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga on võimalik tutvuda: www.vet.agri.ee
Vaktsineerimisprogrammi senised tulemused on väga head. 2008. aasta vaktsineerimise efektiivsuse kontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 90% sihtgrupi loomadest. Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudis loomade arv. 2008 aastal avastati ainult kolm marutaudijuhtumit: marutaudi leiti Harjumaal rebasel ja koeral ning Raplamaal lambal. Viimane marutaudijuhtum Eestis leiti 2008 a. märtsikuus, 2009.-ndal aastal pole marutaudi diagnoositud.
Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Alates 2006.-ndast aastast vaktsineeritakse kogu Eesti territoorium kaks korda aastas- kevadel ja sügisel. Vaktsineerimiskampaaniaid jätkatakse seni, kuni on möödunud vähemalt kaks aastat viimasest marutaudijuhtumist. Metsloomade suukaudse vaktsineerimise abil on marutaudivabaduse saavutanud mitmed Euroopa riigid nagu Soome, Šveits, Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland, Austria, Saksamaa, Tšehhi.
Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta! Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. 2007 aastal diagnoositi kokku üle Eesti 4 marutaudijuhtumit, neist 2 kodu- ja 2 metsloomadel. 2006. aastal avastati marutaud 114 loomal.
Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et kasside ja koerte igaastane marutaudivastane vaktsineermine on loomaomanikele kohustuslik.
Lisainformatsioon: Enel Niin, projektijuht, telefon 50 99 836, email enel.niin@vet.agri.ee
Vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga on võimalik tutvuda: www.vet.agri.ee
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
