Tööinspektsioon leidis 2011. aastal järelevalve käigus ettevõtetes 12 855 seaduserikkumist. Kõige sagedamini kontrollib Tööinspektsioon ettevõtteid neilt tegevusaladelt, kus töötajatel on suurem oht saada tervisekahjustus.

Kaebuste alusel külastasid tööinspektorid mullu 87 ettevõtet. Tööinspektsioonile edastavad kaebusi peamiselt tähelepanelikud kodanikud, kes on märganud ehitusobjektide katustel turnimas ilma isikukaitsevahenditeta ehitustöölisi. Rikkumisi tuvastas Tööinspektsioon 79% külastatud ettevõtetest.

Millised olid peamised rikkumised?

Enim esines rikkumisi otseselt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate nõuete osas: 3986 ehk ligi kolmandik rikkumiste koguarvust.

Kõige sagedasem probleem on jätkuvalt töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine, millega pole asjad korras igas neljandas kontrollitud ettevõttes. Vähenenud on küll selliste ettevõtete arv, kus ei ole riskianalüüsist üldse kuuldud. Ent tööinspektorid leiavad sageli, et riskianalüüs on küll paberil olemas, kuid reaalselt seda ei rakendata. „Ohutegureid ei ole kas hinnatud või on nendest tulenevat riski hinnatud tegelikust madalamaks,” nentis Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja.

Igas kuuendas ettevõttes puudusid korralikud ohutusjuhendid. Sageli ei vastanud nõuetele töövahendite ohutust tagavad seadised, liikumisteed ja laadimisplatvormid.

„Ettevõtete töökeskkonnaalane olukord paraneks oluliselt, kui tööandjad määraksid ametisse töökeskkonnaga tegelevad isikud, kes korraldaksid riskianalüüsi koostamise ning sellest tulenevalt ka vajalikud ohutusjuhendid tehtavate tööde ning kasutatavate töövahendite kohta,” kinnitas Krista Vaikmets, Tööinspektsiooni analüütik. Praegu ei ole töökeskkonnaspetsialisti määratud igas kaheksandas ettevõttes.

Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korda rikuti 1663 juhul, mis moodustas 13% kõigist rikkumistest. Igas neljandas ettevõttes rikuti töötajate esmase või täiendjuhendamise nõuet. „Ohtude väljaselgitamine ja nendest põhjustatud riskide tutvustamine töötajatele aitab kaasa töökeskkonna parandamisele, mis omakorda vähendab tööõnnetusi ja tööga seotud haigestumisi,” selgitas Rein Reisberg. „Teadlikud töötajad oskavad töötada end ohtu seadmata. Samas on oluline juhtide igapäevane järelevalve, et nad selgitaksid ohtlikke töövõtteid kasutavatele töötajatele nende tegevuse võimalikke tagajärgi.”

Mõnevõrra rohkem kui varasematel aastatel tuvastasid tööinspektorid rikkumisi seoses isikukaitsevahenditega.

Mida Tööinspektsioon rikkumiste puhul ette võttis?

Ettevõtted täitsid tähtaegselt 76% esitatud nõuetest ja teavitasid sellest ka Tööinspektsiooni. „Hea tõdeda, et ettevõtted pööravad rohkem tähelepanu tööohutusnõuete täitmisele ning rikkumiste tuvastamisel täidavad nõudeid korrektsemalt kui varasematel aastatel,” tunnustas Krista Vaikmets.

Tööinspektsiooni poolt algatatud väärteomenetlused ja määratud trahvid olid enamasti seotud ettevõttes esinenud tööõnnetuste või kutsehaiguste uurimise tulemustega. Trahve määras Tööinspektsioon 166 korral, kogusummas 29 445 eurot. Väärteoasju menetles Tööinspektsioon mullu 187 korral.

Sunnirahaga hoiatas Tööinspektsioon nõuete täitmata jätmise eest kokku 725 korral. Reeglina ettevõtted kõrvaldasid puudused, nii et sunniraha neil maksta ei tulnud. 31 ettevõtet pidi siiski maksma sunniraha, kogusummas 9867 eurot. Enamikel juhtudel tuli maksta sunniraha siis, kui ei olnud kõrvaldatud ohtlike seadmete ja masinatega seotud puudusi.

Rikkumiste kõrvaldamiseks peatasid tööinspektorid ettevõttes töö 176 korral ning töövahendi kasutamise keelasid 459 juhul. Enamus töö peatamisi toimus ehitustel: peamiselt nõuetele mittevastavate tellingute või töölavade kasutamise tõttu; samuti siis, kui kasutati mittekorras töövahendeid nagu ketaslõikurid, puurpingid, käiad jms.
Tööde peatamist on Tööinspektsioon hakanud rakendama aasta-aastalt aina rohkem, mis omakorda tähendab, et inspektorid on muutunud nõudlikumaks ning ohtlikud olukorrad likvideeritakse kiiresti.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta