Lõimumisekspertide hinnangul on tõenäoline, et Eestisse jõudnud sõjapõgenikud lõimuvad pigem eestikeelse kui muukeelse kogukonnaga, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Sõjapõgenike lõimumise pikaajalised väljavaated Eestis“. Lõimumist toetaks eelkõige kiiresti tööle asumine, samas on eksperdid kahtlevamal seisukohal Eesti sotsiaal- ja haridussüsteemi võimes pakkuda lõimumisel piisavat tuge.

„Venemaa-Ukraina sõja kulg, sellega seotud rändevood ja põgenike Eestisse jäämise kestus on praegusel hetkel prognoosimatud,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu. „Seepärast peame töötama küll põgenike kodumaale naasmise nimel, kuid olema samal ajal valmis selleks, et see ei juhtu niipea. Et Eesti saaks ühiskonnana selles olukorras hakkama, peame püüdma kiiresti lülitada põgenikud meie igapäevaellu.“

Lühiraporti „Sõjapõgenike lõimumise pikaajalised väljavaated Eestis“ tarvis lõimumisvaldkonna ekspertidega tehtud intervjuud näitasid, et nende hinnangul Eesti sotsiaal- ja haridussüsteem pigem suudab vastata sõjapõgenike vajadustele ning seetõttu peetakse pigem tõenäoliseks põgenike lõimumist eestikeelse kogukonnaga.

„Teine oluline aspekt on põgenike kiire tööle asumine, mis on rahvusvahelise kogemuse järgi oluline ühiskonda lõimija,“ rääkis Vallistu. „Selleks on oluline tegeleda sisserändajate kvalifikatsioonide ülevaatamise ja tunnustamisega, kui need sisuliselt vastavad Eesti haridussüsteemis kehtivatele standarditele.“

Tutvu lühiraportiga.

 

Arenguseire Keskus avaldas kolmapäeval, 29. juunil kell 11 erakorralise raporti „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“.

Loe lähemalt

2022. aastal on Arenguseire Keskuse erakorraline uurimissuund Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud. Analüüsitakse põgenike sissevoolu võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ja tuludele. Samuti vaadeldakse sõja vahetut majanduslikku mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, käsitledes Venemaalt ja Valgevenest imporditavate tootmissisendite asendamise võimalusi.

Sarnased artiklid