Eelmise aasta neljandas kvartalis oli töötute arv 24 000 inimese võrra suurem kui aasta varem. See on terve Põlva maakonna jagu inimesi. Tööpuuduse määr ulatus aasta lõpus 7,4 protsendini. Hõive kahanes eelmisel aastal kõige rohkem teeninduses. Koroonaviirus pühkis turismi valdkonnast 6000 töökohta, veondusest ja laondusest 5000 töökohta, kaubandusest 4000 töökohta, töötlevast tööstusest 3000 töökohta. Enamus neist töökohtadest tulevad tagasi 1-2 aasta jooksul, kui normaalne majandustegevus taastub. Hõive kasvas avalikus halduses ja hariduses.

Tööpuudus peaks hakkama kahanema aasta teisel poolel

    Tööpuuduse määr ulatus eelmise aasta lõpus 7,4 protsendini.
    Aasta teisel poolel peaks viirus taanduma ja majanduse seis paranema.
    Huvi välismaal töötamise vastu eelmise aasta teisel poolel suurenes.
    Kodukontoris toimetas neljandas kvartalis veerand kõigist hõivatutest.

Välismaal töötas Eesti residentidest Statistikaameti hinnangul 20 000 inimest, neist kaks kolmandikku Soomes. Huvi välismaal töötamise vastu tõusis oluliselt teisel poolaastal. Samal ajal töötas Eestis eelmisel aastal 94 000 inimest, kellel ei olnud Eesti kodakondsust. Suurem osa neist olid kas Vene kodanikud või nn halli passiga isikud. Muude riikide kodanikke oli töötajate hulgas 18 000.

Kodukontoris toimetas neljandas kvartalis veerand hõivatutest. Suurem osa töötajatest tegi kaugtööd finants- ja IT sektoris.

Tööpuudus peaks hakkama taanduma aasta teisel poolel

Tööpuudus peaks talveperioodil mõnevõrra suurenema. Nõudlus tööjõu järele on tavapärasest madalam just teeninduse valdkonnas. Tööpuudusele avaldab mõju ka see, et valitsuse toetus on viiruse teise laine ajal olnud oluliselt kasinam kui esimese laine ajal.  

Nakatunute kõverad on Euroopa suuremates riikides tugevalt allapoole liikunud, samas piirangute lõdvendamine võtab veel aega. Eestis on erinevad piirangud olnud seni leebemad kui meie naabritel või suuremates Euroopa riikides. Aga see võib nakatunute suure arvu tõttu muutuda.

Positiivne on see, et pankade laenuportfellide kvaliteet püsib endiselt hea. Detsembri lõpus oli maksepuhkusel vaid 2,5 protsenti laenudest. Viivislaenude osakaal oli samuti väike.

Aasta teisel poolel peaks viirus taanduma ja majanduse seis paranema. See suurendab nõudlust ka tööjõu järele ja tööpuudus hakkab taas alanema. Tarbimist kergitavad teisel poolaastal nii pensioni- kui muude säästude kulutamine. Viirusekriisi ajal on majapidamiste pangaarved paisunud 1,1 miljardi euro võrra. Osa sellest ootab ilmselt meelelahutuse ja reisimisvõimaluste taastumist.

Selle aasta keskmiseks töötuse määraks prognoosib Swedbank 8,1 protsenti. Järgmisel aastal peaks töötuse määr jõudma tagasi 6,9 protsendini ehk ligikaudu eelmise aasta keskmise tasemeni.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta