Taani keskkonnaorganisatsiooni NOAH, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Läti Ornitoloogiaühingu uus raport „No smoke without fire“ näitab, et Taani kestlikkuse seadus ei toimi.

Taani impordib Balti riikidest suurtes kogustes puitu, põletab seda ja nimetab sellist tegevust kestlikuks energiaks. Eesti ja Läti metsad aga hävivad, väärtuslikud elupaigad hävivad isegi kaitsealadel ja süsinikku siduvad alad muutuvad süsiniku heitjateks. 

Eestis ja Lätis on metsad olulised nii ühiskondlikult kui ka ökoloogiliselt. Igal aastal raiutakse üha rohkem metsi peamiselt puidu põletamiseks. Taani on üks suurimaid hakkepuidu ja pelletite importijaid Balti riikidest. Puidu põletamine energia saamiseks on vastuoluline, sest võib tekitada isegi rohkem kasvuhoonegaase kui kivisüsi ja gaas. Metsadest suurtes kogustes puude raiumine põhjustab loomulikult olulist kahju loodusele kui elurikkusele.

Taani on kliima ja keskkonna kaitseks vastu võtnud kestlikkuse seaduse. Seadus nõuab, et tooraine oleks varutud selliselt, et eriti elurikkad alad oleksid üles leitud ja hoitud ning metsade süsiniku sidumise võime ei väheneks. Kuid näiteks Eestis on metsad juba muutunud süsiniku sidujast CO²-e emiteerijaks ja sama suundumus on näha ka Lätis. Põletamisse jõuavad isegi kaitsealade metsad.

Taani ettevõtetel on seaduse järgimiseks võimalik kasutada sertifitseerimissüsteeme. Äsjaavaldatud raport aga näitab, et need süsteemid ei toimi, mistõttu ei kaitse seadus ei loodust ega kliimat. Dr. Viesturs Kerus Läti Ornitoloogiaühingust selgitas, et Lätis isegi PEFC-sertifikaadiga riigimetsades on nad tunnistajaks vanade metsade ja ohustatud metsalinnuliikide kaitseks prioriteetsete alade hävitamisele.

“See tähendab, et puuduvad tõhusad kaitsemeetmed tagamaks, et kõrge loodusväärtusega metsad ei satuks põletamiseks kasutatavaks biomassiks,“ lisas Kerus.

Taani plaanib seadust edaspidi karmistada, kuid Taani kliimaministri sõnul võib praegu tunnustatud sertifitseerimissüsteeme endiselt kasutada. Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liikme Liina Steinbergi sõnul ei taga sertifitseerimisskeemid kestlikkust, sest erinevad metsapuidu sertifitseerimisskeemid on endiselt täis arvukaid lünki ja on palju aspekte, mida nad üldse ei hõlma.

“Süsteemid panevad kestlikkuse pitseri puidule, mis on raiutud metsalindude ja metsloomade peamisel pesitsusperioodi ning ka kaitsealade ja kohalike kogukondade jaoks oluliste metsade raiumisest saadud puidule, kui tuua vaid mõned näited,“ selgitas Steinberg.

Seadus, mida saab täita ebapiisavate sertifitseerimisskeemide abil, aitab kaasa Eesti ja Läti metsade seisundi halvenemisele. Raportist nähtub, et Taani peaks järk-järgult loobuma puidu kasutamisest energia tootmiseks ja esimeseks sammuks võiks olla puidu impordi lõpetamine Eestist ja Lätist. Tobias Jespersen NOAH Friends of the Earth Denmark'ist selgitas, et kuigi Taani nimetab end roheliseks teerajajaks, on Eesti ja Läti metsadest pärit puidu põletamine ja selle nimetamine taastuvenergiaks rohelisele vastupidine.

“Kui Taani tahab olla tõeline teerajaja, peaksime lõpetama puidu importimise Balti riikidest ja teistest riikidest ning leidma selle asemel tõelisi kestlikke lahendusi,“ lisas Jespersen.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta