29. mail keelati Taanis viimaks rebasekasvandused. Seadus võeti vastu 54 poolthäälega ja 55 häält polnud ei poolt ega vastu (sest nad soovisid teistsugust üleminekuperioodi, kuigi toetasid keeldu). Seaduse poolt hääletanud parteid on enamusparteid, ent kõiki parlamendiliikmeid polnud hääletamisel kohal.

Üleminekuperiood saab olema 15 aastat neile, kellele rebaste kasvatamine oli enam kui 50% sissetulekutest ja 8 aastat (2017 aastani) neile, kellele rebasefarmindus moodustas vähem kui 50% sissetulekust. Farmeritele ei maksta pika üleminekuaja tõttu mingit kompensatsiooni. Teada on vaid 2 farmi, mis kvalifitseeruvad pikemaks, 15-aastaseks üleminekuperioodiks (aastani 2023). Rohkem farme pole hetkel teada, kuid nende arv võib muutuda, kui farmerid saadavad ministeeriumisse oma sissetuleku allikate kohta informatsiooni.

Keeld põhineb tõsiasjal, et rebastele on võimatu luua vangistuses tingimusi, mis kaitseks nende heaolu. Seepärast on rebaste kasvatamine farmides ebaeetiline. See eetiline tõik valmistab karusnahatööstusele suurt peavalu, sest siit võib loogiliselt järeldada, et peaksime ka muud tüüpi karusloomafarmid keelustama.

Kaalumisel oli ka 2-aastane üleminekuperiood koos kompensatsiooniga või 5-aastane üleminekuperiood ilma kompensatsioonita, kuid kumbki neist ettepanekutest ei läinud läbi. Mõned parteid on avaldanud soovi üleminekuaja lühendamiseks, kui valitakse uus valitsus. Kuna kõik parteid toetavad keeldu, siis on üleminekuperioodi lühendamine ainus võimalik seaduse muudatus, ent see on väheusutav.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta