Kliima soojenedes nihkub liikide levila pooluste suunas või kõrgemale mägedesse – varem sobimatud piirkonnad on aja jooksul muutunud piisavalt sobivateks ning sellega koos on muutunud ka loomade käitumine ja sealne asurkonna suurus. Kuigi linnud on võrreldes teiste loomadega väga liikuvad, ei suuda näiteks Soomes linnud optimaalse temperatuurinihkega sammu pidada – soojenemine on seal liikide põhjasuunas levimisest kiirem (loe lisa). Lindude rändamine toob kaasa suvise ja talvise linnustiku erinemise, kuid kas temperatuuri muutus mõjub sama moodi nii pesitsejaile kui ka talvitajaile?

Aastatel 1988–2016 koguti Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel paljude harrastuslinnuvaatlejate abil Eesti haudelindude ja talvitavate lindude loendusandmeid; andmete kogumine jätkub. Need andmed kaasati ka Põhja-Ameerika ja Euroopa linnustiku uuringusse, milles otsiti vastust, kuidas on viimaste kümnendite temperatuurimuutustele reageerinud suvine ja talvine linnustik. Uuringus kasutati 57 regiooni lindude loendusandmeid ning see hõlmas üle 1200 liigi ja üle 2,8 miljardi isendi.

Nii Põhja-Ameerika kui ka Euroopa linnustik on kliima soojenemisele reageerinud – mida soojem, seda rohkem kohtab soojalembeseid liike (loe ka varasemat uuringut). Kuid arvestades lindudele optimaalset temperatuuri on muutused olnud suuremad talvitavate lindude seas, suvises linnustikus on muutused väiksemad. Autorite arvates on põhjuseks lindude talvine suurem liikumisvabadus, sest talvel saavad linnud oludele reageerides sobivasse piirkonda liikuda, kuid suvel on nad seotud pesakohaga.

Euroopa linnustikus on suurenenud soojalembeste liikide osakaal, seda nii suvel kui ka talvel. Siiski näitavad andmed, et üldiselt kaldub mõlema maailmajao pesitsev linnustik temperatuurimuutustest n-ö maha jääma. Samas on Põhja-Ameerika talvitavate lindude mitmekesisus edestamas temperatuurimuutusi ning ka Euroopa linnud peavad talviste temperatuuridega paremini sammu – see viitab, et talvine linnustik reageerib temperatuurimuutustele oluliselt kiiremini suvisest linnustikust. Ka Eesti linnustik on muutustele reageerinud, sealjuures on talilinnustik muutunud n-ö soojalembelisemaks veidi enam kui suvine.

Kliimasoojenemine ei välista teisi muutuse põhjusi. Näiteks võivad muutused sõltuda liikide omadustest, mis maailmajagude vahel erinevad. Ka inimtekkelised tegurid (näiteks maakasutuse muutus või talvine toitmine, mis võib suurendada lõunapoolsema levikuga liikide ellujäämust ja soosida nende levimist põhjapoolsetele aladele) võivad oluliselt regionaalset linnustikku mõjutada. Autorid peavad võimalikuks, et just talvine toitmine on tegur, miks talilinnustik on muutunud kiiremini, kui seda ennustaks temperatuuride muutumine eriti Põhja-Ameerikas.

Oodatust kiiremad muutused talvitavate lindude seas tõstatab teadlaste seas küsimuse, kas kliimamuutuste mõju-uuringute teraviku peaks suunama senisest enam pesitsusvälisele ajale. Reeglina keskenduvad senised vastavad uuringud lindude pesitsemisele (näide siin, siin, siin, siin). Tulevaste uuringute abil on vajalik välja selgitada, millised liigid on muutuste eesotsas ning milline on elupaikade muutumise, talvise toitmise, küttimise, vaenamise või pestitsiidide mõju.

Lehikoinen A, Lindström Å, Santangeli A, Sirkiä PM, Brotons L, Devictor V, Elts J, Foppen RP, Heldbjerg H, Herrando S, Herremans M, Hudson M‐AR, Jiguet F, Johnston A, Lorrilliere R, Marjakangas E‐L, Michel NL, Moshøj CM, Nellis R, Paquet J‐Y, Smith AC, Szép T, van Turnhout C (2021). Wintering bird communities are tracking climate change faster than breeding communities. Journal of Animal Ecology, Accepted Author Manuscript. doi.org/10.1111/1365-2656.13433


Lugu on pärit Linnuvaatleja teadusuudisteportaalist, mida toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.