Tallinna Prügilas alustas täna tööd segaolmeprügist jäätmekütust tootev mehhaanilis-bioloogiline töötlemise tehas. Tänu uuendusele muutub Harjumaa prügi käitlemine oluliselt rohelisemaks, samuti hoiab jäätmekütuse tootmine kontrolli all jäätmekäitlustasusid. Bioneer käis üritust kohapeal uudistamas.

PILDIL: Allan Pohlak juhatas tehase avamise sisse. Pildistas Katrin Lipp.

„Jäätmekütuse tootmise tulemusel väheneb prügilasse ladestatavate jäätmete hulk. See toob aga kaasa senisest olulisemalt väiksemad saastetasud, mis avaldub omakorda stabiilsetes hindades Harjumaa elanikele,“ rääkis Tallinna Prügila juhatuse liige Allan Pohlak ja lisas, et käitlushinna ühtlast taset lõpptarbijale aitab hoida ka jäätmekütuse müügist teenitud tulu.

40 000 tonnist olmejäätmetest toodetakse mehhaanilis-bioloogilise töötlemisega aastas ligi 20 000 tonni jäätmekütust. Tootmisprotsessis eraldatakse kõigepealt segaolmejäätmetest mehhaaniliselt biolagunevad jäätmed ja metall. 

Metallid suunatakse taaskasutusse, biolagunev aine aga komposteeritakse või suunatakse biogaasi tootmisesse. Ülejäänud jäätmed peenestatakse puruks ehk jäätmekütuseks. Jäätmekütuse osakaal vastuvõetud prügist on ligikaudu 50% ehk teisisõnu saab 100 kg prügist toota 50 kg jäätmekütust. 

Tallinna Prügila on tänaseks sõlminud kokkulepped kogu toodetud jäätmekütuse ekspordiks Lätti, Brocenes asuvasse Cemexi tsemenditehasesse. Esimene kogus jäätmekütust saadetakse Lätti juba märtsikuus. 

„20 000 tonni jäätmekütust on arvestatav kogus, mis katab näiteks ligi pool Kunda tsemenditehase vajadusest tänaste tootmismahtude juures,“ näeb Pohlak jäätmekütusel väljundit ka kohalikul turul ja lisas, et koostööpartneriteks võivad kujuneda ka elektri ja soojuse koostootmisjaamad.

Jäätmekütuse tootmisliini käivitamisse investeeris Tallinna Prügila ligi 30 miljonit krooni. „Kui tänavu toodab liin 20 000 tonni jäätmekütust, siis paari aasta pärast soovime käidelda kuni 100 000 tonni segaolmejäätmeid aastas – see tähendab, et Tallinna Prügila aastaseks jäätmekütuse toodanguks kujuneb ligi 50 000 tonni,“ selgitas Pohlak.

Prügi mehhaanilis-bioloogilise töötlemise protsess on kooskõlas Euroopas tunnustatud jäätmekäitlusnormidega ja asub jäätmekäitluse hierarhias kõrgemal jäätmete ladestamisest.

PILDIL: Prügi sorteerimine täies hoos. Pildistas Katrin Lipp.

Tallinna Prügila avati 2003. aastal. Ettevõttes töötab 20 inimest. Tallinna linn omab prügilas 35% osalust, prügila enamusosanik on Veolia Umweltservice Betelingungsverwaltung GmbH. 2009. aastal käitles Tallinna Prügila ligi 180 000 tonni tavajäätmeid, millest ligi 160 000 tonni moodustasid segaolmejäätmed.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta