Kui traditsiooniliselt saadakse atmosfääri andmeid raadiosondide abil, siis Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi tudengid katsetasid selleks drooni. Tulevikus võiksid droonid ühekordselt kasutatavad (ja loodust reostavad) raadiosondid välja vahetada ning ilmaandmete kogumise kiiremaks, täpsemaks ja vähem ressursimahukaks muuta.

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogia kolmanda kursuse tudengid Laura Nummert ja Iris Pook viisid läbi katselennud, et hinnata drooni võimekust ilmaandmete kogumisel kuni 90 meetri kõrgusel. Tudengite ülesandeks oli katsetada erinevaid lennumustreid ja leida teekond, mis tagaks sujuvad ja täpsed tulemused. Kokku tehti kuue päeva jooksul 16 lendu ning katsete põhjal osutusid parimaks spiraalne ja astmeline tõus.

„Hetkel ei kasutata igapäevaselt droone, et atmosfääri vertikaalprofiili mõõta, kuigi need võiksid potentsiaalselt olla väga praktilised ja kasulikud selle ülesande täitmiseks. Droonid võiksid tulevikus ka asendada tavapäraste raadiosondide tööd,” tõi Iris Pook välja.

„Droon on korduvkasutatav tööriist, erinevalt raadiosondist. Sellega saab lihtsalt ja mugavalt mõõta olulisi atmosfääri parameetreid nagu temperatuur ja õhuniiskus, mis on vajalikud prognooside tegemiseks,“ ütles Laura Nummert. Iris lisas: „Droonide kasutusvaldkond on suur ning nendega oleks võimalik mitmeid probleeme lahendada, näiteks kuumasaarte uurimine, mere ja pankrannikute seire.”

Iris on varem droone oma lõbuks lennutanud ning õppekavasse tihedalt integreeritud projektõpe andis võimaluse droonijuhtimise kogemuse õpingutega siduda. Tema sõnul on geoloogia instituudi eriala Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogia nagu pusle – ühest küljest on geoloogia ja maavarade teemad, teisalt seire ja mereökoloogia.

„Ma saan oma õppekava lõpptulemuse ise kujundada,“ kirjeldas Iris. Mõlemad tudengid rõhutasid, et IT ja loodusteadused käivad sel erialal käsikäes. „Tänapäeval on ülioluline rakendada erinevaid digitehnoloogiaid, mis saavad teadustööd optimeerida ja edasi viia.“

Projektõpe viib tudengid päriselu probleemide keskele

Drooniprojekti üks juhendajatest, Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur Aarne Männik rõhutas, et projektõppe väärtus seisneb praktilises kogemuses:

„Läbi praktilise tegevuse kinnistuvad teadmised reeglina paremini kui loengutes jälgitav teooria, kus keskendumine võib kergesti hajuda.“ Ta lisas: „Meie erialal on mõõtmised ja andmete kogumine väga oluline osa kogu valdkonna tegevusest ja nende teadmiste omandamine peabki kuuluma spetsialisti ettevalmistuse tsüklisse.“ 

Projektõpe keskendub päriselulistele ülesannetele, arendades tudengite analüüsi-, esitlus- ja meeskonnatööoskusi. Lisaks erialastele teemadele käsitletakse ka laiemaid ühiskondlikke küsimusi.

Näiteks uuris sama eriala tudeng Vlada Lanbert Ida-ja Lääne-Virumaa elanike hoiakuid fosforiidikaevandamise suhtes. Tulemused näitasid, et kuigi kaevandamises nähakse majanduslikku potentsiaali ja uusi töökohti, tekitavad muret võimalikud keskkonnamõjud ning ühiskondlikud pinged. Uuringu järeldustes rõhutab autor, et edasine arutelu eeldab avatumat koostööd ja ausat dialoogi kogukonna ning otsustajate vahel.

Vlada üks juhendajatest, Eesti Geoloogiateenistuse nõunik Erki Peegel märkis, et projektõpe on tudengitele oluline just seetõttu, et see eeldab suhtlust erinevate osapooltega ning pakub võimaluse tulemusi avalikult tutvustada.

„Sellised kogemused arendavad noorte sotsiaalseid oskusi, mis on nende edasises elus järjest olulisemad,“ lisas ta.

Vlada soovitab geoloogia instituudi Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogia eriala kõigile neile, kes küsivad pidevalt „miks“ ja „kuidas“ ning keda huvitab planeedi ajalugu, põhjused ja tagajärjed.

„Tuleviku jaoks on vaja inimesi, kes mõistavad, mis toimub nende jalge all,“ rõhutas Vlada geoloogia laiemat rolli.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta