Lühikarvalised koerad (näiteks dobermann, mops, taks) tuleb kindlasti hoida toas, sest pakane on nende suurim vaenlane. Õues võivad viibida sellised koerad minimaalselt ja soovitatavalt krõbeda külma korral varustada lemmik spetsiaalse koerajopega. Poolpika-või pikakarvalised koerad kannatavad väljas pikemaajaliselt olla. Täiesti lubamatu on jätta loom tunniks-paariks kaubanduskeskuse ukse taha ootama. Samuti ei või jätta looma pikemaks ajaks autosse, sest seisva auto salongi temperatuur langeb minutitega õuetemperatuuriga samale tasemele.

Eestis on enamik õuekoeri ööpäevaringselt ketis. Kõigil, kellel kodus ketikoer palume tulenevalt lemmiklooma pidamise määrusest pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele: koeral peab olema soojustatud ja halbade ilmaolude eest varjumiseks maapinnast mõned cm kõrgemal olev kuut. Kuudi põhjas peab olema koerale asemeks alusmatt, tekk või mõni muu pehme riideese. Parimaks lisasoojustuseks sobib põhk, kuna ei niisku nii kergesti ja kuudi sissepääsuava võib katta riidega. Kuudi ümbrus tuleb liikumiseks hoida vaba. Loomadele, kes viibivad õues, soovitab Eesti Loomakaitse Selts söögiks anda kuivtoitu, sest konserv jms külmub kiiresti  ning kindlasti tuleb jälgida, et joogikausis vesi ei oleks jäätunud.

ELS rõhutab, et lisaks lühikarvalistele koertele ei kannata külma ka kassid. Palume hoida kassid toas. Hulkuvat kassi märgates tuleks ühendust võtta lähima loomade varjupaigaga või kohaliku omavalitsusega. Kuna varjupaik suudab majutada vaid piiratud arv loomi, siis kutsume inimesi vastutulelikkusele eriti kodutute kasside suhtes, lubades nad trepikotta, keldrisse või oma koju ajutiselt varju.

Õues peetavate põllumajandusloomade pidajatel palume kindlustada loomadele piisavalt süüa ja võimaluse kasutada ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuvat varjualust ning kontrollida ka regulaarselt loomade tervist ja vajadusel konsulteerida veterinaariga. Kindlasti tuleb loomadele tagada ka külmumata joogivee olemasolu.

Samuti palub ELS linde meeles pidada. Eestis talvitujatest vajavad söötmist kõige enam väike- ja laululinnud - tihased, varblased, vindid, leevikesed jt. Toitmise tõttu elab talve üle tunduvalt rohkem linde ja väheneb hukkumisprotsent. Võimalusel tasub üles panna mitu toidumaja, et ka nõrgemad süüa saaksid. Toitmiseks sobivad poes müügil olevad rasvapallid ja linnutoidu segu, kuid ka kaerahelbed ja hirss.

Veelindude toitmine ei ole soovitatav kuni leidub veel piisavalt lahtist vett. Lisatoit ei ole enamasti lindudele sobilik ja sunnib linnud talveks paigale jääma ning suurendab nende hukkumise võimalust. Kui toitmine osutub siiski vajalikuks vaba vee puudumise tõttu, soovitame pakkuda lindudele värsket salatit, hiinakapsast ja tangaineid. Lisasööt tuleb viia võimalikult vee lähedale, et linnul oleks võimalus koheselt ka juua. Soola sisaldavat jm sobimatut toitu nagu seda on leib ja sai, lindudele anda ei tohi.

Kui märkate jäässe kinni külmunud veelinde, siis palume nendest koheselt teatada  Päästeametile tel. 112 või Keskkonnainspektsioonile tel. 1313

Allikas: Eesti Loomakaitse Selts