Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös Accelerate Estoniaga avas taotlusvooru vaimse tervise ja rohepöörde kriisi projektide toetamiseks. Uute lahenduste väljaarendamisse investeeritakse lähiaastail 4 miljonit eurot.

“Keerukad ühiskondlikud probleemid nagu keskkonnasääst ning vaimne tervis on võimalus Eesti ettevõtetele arendada välja uusi tooteid ja teenused, mis loovad väärtust nii Eestile kui rahvusvahelisele kogukonnale, viies seeläbi Eestis väljatöötatud ja testitud lahendused maailmaturule,” sõnas programmi üks loojatest Viljar Lubi.

2021. aasta kaks fookusteemat vaimne tervis ja rohepööre on ühiskonda kõige enam mõjutavad valdkonnad. “Vaimse tervise kriis on tulnud koos pandeemiaga, kuid on vähem nähtav igapäevaselt. Paraku on tervishoiukulutused vaimsele tervisele iga aastaga kasvanud ja kasvavad ka edasi, mistõttu on oluline leida lahendused, et kriisist võitjatena väljuda. Me usume, et see väljakutse saab kujuneda Eesti uueks konkurentsieeliseks,” selgitas Accelerate Estonia juht Mikk Vainik. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul kaotab globaalne majandus vaimse tervise probleemide tõttu ca 1 triljon dollarit igal aastal.

Vainik lisas, et keskkonna säästmiseks ei piisa enam vaid sõnadest, vaid rohepöörde saavutamiseks on vaja teha julgemaid samme majanduses, mis arvestavad just keskkonnaga. “Roheline mõtteviis on üha populaarsem, kuid vajame märksa jõulisemaid katsetusi, et arenguid kiiremini ja tulemuslikumalt juhtida,” rõhutab Vainik.

Accelerate Estonia ootab ideid esitama kõiki eraisikuid, ettevõtteid ja mittetulundusühinguid. Ideid võib esitada aastaringselt ning oodatud on nii erinevad digilahendused kui ka muud toote- ja teenusearenduse projektid.  “Riik investeerib uute lahenduste testimisse lähiaastail 4 miljonit eurot ning on valmis katsetama ka väga ootamatuid ettepanekuid,” rõhutas Lubi.

Kõrgelennulisi ideid testitakse koostöös era- ja avaliku sektori tegijatega. “Eesti on ideaalne koht, kus testida ja valideerida ideid, mis muudavad täielikult tänaseid arusaamasid. Meil on selleks olemas tugev pagas nii teadmuse, oskuste kui ka avaliku sektori toel. Väikese digitaalse riigina on olemas ka tugev digitaalne infrastruktuur,” sõnab Viljar Lubi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta